Minister Siim Kiisler pooldab omavalitsuste sundliitmist
Regionaalminister Siim Kiisler leiab, et olukorras, kus poolte Eesti omavalitsuste elanike arv jääb alla 1800, kuid võimekuse saavutamiseks peaks see olema vähemalt 5000, tuleks omavalitsused sundliita nii, et praeguse 226 asemel jääks alles kuni kümme korda vähem valdu.
„Soovin hingest, et haldusreform toimuks, aga see toimub siis, kui valitsusliit selles kokkuleppele jõuab,“ ütles Delfile Kiisler, kelle sõnul IRL toetab reformi ja Reformierakond ei toeta. „Valitsusliidus saab reforme ellu viia, kui mõlemad partnerid on nõus. Kokkuleppele oleme jõudnud selles, et me toetame vabatahtlikku ühinemist.“ Kiisler meenutas, et juba 2009. aastal esitas ta haldusreformi seaduseelnõu.
Kiisler leiab, et vaja on omavalitsuste sundliitmist ja selleks on vaja kokku leppida piirarv, millest väiksema elanike arvuga omavalitsustel tuleb liituda. „Mina leian, et sundliitmist on vaja ja olen pakkunud radikaalsema variandi, et omavalitsus võiks olla väiksema maavalitsuse suurune,“ rääkis minister.
Kiisleri hinnangul võiks praeguse 226 omavalitsusega võrreldes olla neid kuni kümme korda vähem. „Paljude jaoks on see liiga radikaalne ja hirmutav mõte,“ tunnistas ta, kuid avaldas lootust, et suur samm edasi oleks ka siis, kui jõutakse kompromissile, et omavalitsuse miinimum elanike määr oleks näiteks 3000. „Omavalitsustes, kus elanike arv langeb alla selle, toimuks poolsunduslik liitumine,“ sõnas Kiisler.
Eile avaldatud omavalitsuste võimekuse indeks näitab, et alates 5000 elanikuga omavalitususest võimekus paraneb. „Võib ju teha ka kompromissi, et miinimummäär oleks 2000 inimest omavalitsuse kohta,“ pakkus Kiisler. „Kuid ka sellise miinimummäära kehtestamine tähendaks enamuste omavalistsute sundliitmist, sest pooled omavalitsused on väikemad kui 1800 elanikku.“
Eestis on praegu 41 omavalitsust, kus on alla 1000 elaniku.
Kiisleri sõnul on ja kõik varasemad uuringud näidanud, et väikesed omavalitsused jäävad üha väiksemaks ja nende probleemid süvenevad. „Meil on väga palju väga väikeseid omavalitsusi ja see teeb olukorra väga keeruliseks,“ tunnistas regionaalminister.
„Mõned omavalitsused on sama suured kui Lasnamäe kortermaja, millelt me ei eelda, et ta saaks hakkama lasteaiakohtade loomisega, hariduse andmisega, teede ehituse ja hooldusega, aga vallale on miskipärast selline ootus,“ võrdles Kiisler. „Elu näitab, et sellega ei saa väike omavalitsus hakkama.“
Vabatahtlikele ühinejatele on praegu küll ette nähtud ühinemistoetus, aga liitumise tahtmine peab ikka omavalituses seest tulema ja see arusaamine, et liitimine on nende elanikele kasulik, tõdes minister.
„Ametlikke põhjendusi, miks vallad liituda ei taha, olen väga palju kuulnud - alates sellest, et võim kaugeneks elanikest, kuni selleni, et naaber on liiga võlgades või liiga jõukas,“ võttis Kiisler kokku omavalitsuste liitumisvastased põhjendused. „Kohaliku võimu lähedus ei anna aga veel inimestele võimalust kohalikku elu mõjutada, vaid selleks on vaja, et kohalikust võimust ka midagi reaalselt sõltuks.“
Minister tõdes, et kindlasti on vallas töötavad ametnikud mures ka oma isiklike töökohtade pärast. „Ametnikud häbenevad seda välja öelda ja küsida, mis minust saab?“ rääkis Kiisler. „Aga kui nad ei tea vastust sellele küsimusele, siis nad hakkavadki välja mõtlema analüüse ja põhjendusi, miks mitte liituda.“
Haldusreformiga seoses on eraldi teema inimeste elukoha registreerimine. Kiisler ei pea õigeks linna ja maa vastandamist, sest juba praegu on palju neid inimesi, kes elavad neli päeva nädalas linnas ja kolm päeva maal. „Seda piiri tõmmata lähebki järjest raskemaks ja me tegelikult peamegi soodustama, et inimesed saavad rohkem liikuda,“ kõneles ta. „Suurem liikumine töötab ikkagi väiksemate maakohtade kasuks.“
