Ministri sõnul võiks maakonnast saada võimalusi ära kasutades arvestatav turismipiirkond.

„Kuigi Läänemaa kaotas haldusreformiga enim pindala ja 17% rahvastikust, siis sellegipoolest võiks maakond turistide meelitamises konkureerida Pärnuga. Pindalalt ja rahvaarvust hoolimata on Läänemaal suur arengupotentsiaal ja võib maakonna teha suuremaks kui see kaardilt paistab,“ ütles Mäggi.

„Läänemaal on palju pakkuda. Maakonnas on ligi pool pindalast looduskaitse ala, neil on liivased rannad, rannarootslaste kultuuripärand ja Euroopa pikim jäätee, mis on omaette turismiatraktsioon ning laineid löönud ka välismeedias.“

Läänemaa on rahvaarvult ja pindalalt Mandri-Eesti väikseim maakond. See koosneb kolmest omavalitsusest ehk Haapsalu linnast ning Lääne-Nigula ja Vormsi vallast.

Omavalitsuste eelarved on kokku ligi 30 miljonit eurot, millest kolmandiku moodustavad riigilt saadavad toetused.

Näiteks on riik toetanud Haapsalu piiskopilinnuse taastamist 3,4 miljoni euroga ning Lihula ja Lääne-Nigula tööstuspiirkondi kokku enam kui miljoni euroga.

SEB Baltic Business Outlooki uuringu kohaselt (märts 2018) on Läänemaa ettevõtted riigi ühed stabiilsemad tööandjad: 91% ettevõtetest ei näe põhjust töötajate arvu kahandada, 9% plaanib inimesi juurde võtta.

Riigihalduse minister on seadnud eesmärgi külastada tänavu kõiki maakondi. Läänemaa on järjekorras kaheteistkümnes.