Tema aserist isa ja eestlannast ema kohtusid Leningradi ülikoolis. Kodus rääkisid nad vene keelt, mida kumbki eriti ei osanud. Tallinnas sündinud Eldar sai eesti keele selgeks tänu vanavanematele.

“Olen enam eestlane kui venelane, enam venelane kui aser,” ütles Efendijev ise Eesti Päevalehele.

Vene kultuuriga sai Efendijev ühte Leningradis õppides. “Vabaduse hingus…” märkis ta.

Ka Eesti vabadusvõitleja sai temast Leningradi vabadusaate toel.

Just tänau Efendijevile heisati Narvas esimene sinimustvalge lipp.

Eesti iseseisvust toetasid pooled narvalased, soovijad ei mahtunud keelekursustele ära, meenutas vastne minister ajalehele kümnenditaguseid päevi.

“Aga paraku mängiti see üheksakümnendate keskel maha, algas umbusk,” lisas ta.

“Eesti umbusaldab Narvat. Ei pea vene keelt kõnelejaid usaldusväärseiks partnereiks,” hindas Efendijev Narva olukorda.

Minister avaldas arvamust, et tänu oma päritolule saab ta eestlaste venelaste suhetele teisest kultuurikontekstist vaadata.

Teine vaatepunkt tähendab muu hulgas sedagi, et Efendijev pooldab mošee ehitamist Tallinna, kuid moslemid seda oma kultuurile vajalikuks peavad. See rikastaks eestlaste arusaama moslemitest, mis praegu kujunenud vaid Talibani- vastasuse taustal.

Ministri arvates on moslemitega nagu venelastegagi, eelarvamusi on rohkem, kui reaalseid arusaamu.