Ministeerium: vajaduspõhist õppetoetust hakkab saama üle kolmandiku tudengeist

 (4)
Lisatud EÜLi kommentaar
Ministeerium: vajaduspõhist õppetoetust hakkab saama üle kolmandiku tudengeist
Foto: Jassu Hertsmann

Haridus- ja teadusministeeriumi arvutuste kohaselt saaksid praeguse seisuga uut vajaduspõhist õppetoetust vähemalt 37 protsenti täiskoormusel õpinguid alustavatest tudengitest.

Vajaduspõhine õppetoetus hakkab eeldatavasti kehtima järgmisest aastast.

Lisaks plaanib riik rakendada eriala- ja tulemusstipendiumeid, mille eesmärk on ergutada noori paremini õppima ning valima ka ühiskonna tervikliku arengu jaoks vajalikke erialasid. Kaalutakse olemasolevate stipendiumide mahu suurendamist. Üliõpilaste õppekoormust pole tõstetud ning see on endiselt 30 ainepunkti semestris.

Riik on võtnud üliõpilaste vajaduspõhise toetuse üheks kõrghariduse prioriteediks. Vajaduspõhiste toetustega kahekordistub õppetoetustele eraldatav summa – ca 8,5 miljonilt eurolt 17 miljonile eurole.

Üliõpilastele on täiskoormusega õppimise kõrvalt jäetud võimalus käia ka osakoormusega tööl. Täiskoormusega õppesse asunud tudeng enam õppemaksu maksma ei pea ning nende vahendite arvelt on võimalik finantseerida oma õpingutega seotud kulusid. Jätkuvalt on soovi korral võimalus kasutada elamiskulude katmiseks riiklikult garanteeritud õppelaenu.

Ministeerium manipuleeris täna taas statistikaga, jättes mulje justkui õppetoetust hakkaks saama 37 protsenti üliõpilastest, kuigi tegelikult rääkis ministeerium vaid 2013. aasta sügisel täiskoormusel sisseastuvatest üliõpilasest, teatas Eesti Üliõpilaskondade Liit. 37 protsenti neist on umbkaudu 6000 tudengit ehk 9 protsenti kõigist Eesti tudengitest.

Seotud lood:

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) peab õigeks, et toetuse saajate hulk oleks palju suurem, sest kevadel kaotas uue ülikooliseadusega töölkäimise võimaluse 66 protsenti tudengitest, kel enne oli tänu paindlikumale õppekoormusele võimalik tööl käia.

„Üheksa protsenti tudengitest on kaugelt liiga vähe, sest kahju kannatas palju enam tudengeid,” lausus EÜLi esimees Eimar Veldre. „EÜL pakub toetuste jagamiseks välja palju diferentseerituma süsteemi, mis omakorda tagaks toetuste laienemise palju rohkemate tudengiteni.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare