Kanteri sõnul on Eestis Eurostati 2008. aasta andmetel Euroopa Liidu suurim palgalõhe ehk naiste ja meeste keskmise palga erinevus. "Palgast ei sõltu mitte ainult inimese tänane materiaalne heaolu, vaid tema elukvaliteet terve elu vältel," rääkis Kanter. "Palgast sõltub näiteks ka see, kui suur on inimese vanaduspension, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, haigushüvitis jne," lisas ta.

Kanter tõi ka näitena välja, et Eestis last üksi kasvatajateks on valdavalt naised. "Sellest tulenevalt mõjutab naiste madalam tasustamine ka otseselt laste toimetulekut ja laste vaesust ühiskonnas," ütles ta. "Naiste madalamad palgad mõjutavad ka nende sõltumist partnerist, millega omakorda kaasneb oht, et naised on sunnitud taluma alavääristavaid paarisuhteid, lähisuhtevägivalda jne," lisas Kanter.

Seminaril arutasid osavõtjad, kuidas ja milliste vahenditega Eestis palgalõhet vähendada. Jõuti järeldusele, et palgalõhe vähendamiseks ei piisa üksikutest tegevustest, vaid on vaja kompleksseid, süsteemseid ja järjepidevaid tegevusi. Osalejad pakkusid välja hulgaliselt tegevusi kolmel erineval tasandil: riigi, ettevõtte/organisatsiooni ja isiku tasandil. Muuhulgas peeti oluliseks töötaja- ja peresõbralike ning soolist võrdõiguslikkust edendavate tööandjate tunnustamist, töö- ja pereelu ühitamise soodustamist nii naistel kui meestel, läbipaistvat palgasüsteemi jne. Tähtsaks peeti ka isiku enda rolli enese väärtustamisel ja julgetel erialavalikutel.

19. aprillil tähistatakse Eestis võrdse palga päeva - selleks, et teenida sama palju kui mehed möödunud aastal, peavad naised töötama sel aastal just kõnealuse kuupäevani.