Ministeerium: perearstid elasid kõige halvemini majanduskriisi üle
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet tunnistas ETV saates „Foorum“, et perearstindus tuli majanduskriisis kõige halvemini välja.
Tema sõnul sõltuvad paljud perearstid kohalike omavalitsuste toest, mis samuti vähenes ning mõnede perearstide nimistus oli ka palju töötuid. „Perearstid ilmselt elasid kõige halvemini majanduskriisi üle,“ lausus Normet.
Maal napib perearste
Perearstide seltsi juht Ruth Kalda märkis, et praegu on puudus perearstidest teatud maapiirkondades, linnas see pole probleemiks. Nii nagu riigikontrolli audit ka välja tõi, on maal nimistud väiksemad, mistõttu ka perearsti sissetulekud väiksemad, millele lisanduvad sotsiaalsed probleemid ja mure selle pärast, kas arsti pereliikmetel on tööd.
Ta pakkus välja, et maale tööle minavale perearstile võiks olla stardipakett või elukoht või õppelaenu kustutamine, mis võiks olla ka seotud kohustusega seal piirkonnas mõnda aega töötada. Samuti vajab üksi töötav perearst asendust puhkuse või haiguse ajaks.
Peeter Mardna terviseametist märkis, et selle peale on mõeldud juba 2004. aastal, kui arutati asendusarstide korpuse ideed, kus osakoormusega arstid oleks maakonna peale. „Millegipärast poliitikud ei tahtnud siis nendel teemadel rääkida,“ meenutas ta.
Kõige õigem kooslus oleks Mardna sõnul neli perearsti ja üks pediaater, kes koos suudaks tagada nimistu tervishoiu, sest üksikettevõtjana ei suuda perearst tagada aastaringselt teenust.
Mis on maal teisiti kui linnas?
„Kui perearstid veel koonduvad, siis muutub see veel teravamaks probleemiks - kuidas patsiendid viia perearsti juurde – juba praegu on 72 valda, kus inimesed ei saa ühe päevaga perearsti juures ära käia,“ rääkis Tarmo Olgo riigikontrollist. Ta märkis, et see on laiem teema, sest transpordikorraldus on omavalitsuste ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lahendada.
Olgo tõi võrdlevalt välja maa ja linna perearsti töö – väikse nimistu juures teeb perearst maal rohkem tööd kui linnas - 57 tundi nädalas ja saab 900 eurot kuus vähem raha. Suurema nimistuga perearst linnas aga töötab 51 tundi nädalas.
Kalda sõnul ei ole praegu makstav 100 kuni 250 eurot kuus piisav toetus perearstile, et ta läheks maale tööle. Ta möönis, et kindlasti jääb Eestisse piirkondi, mida ei õnnestu stimuleerida nii hästi.
Ivi Normeti sõnul on ministeeriumis täpselt teada, kui palju perearstidele makstakse. See on tema sõnul 7000 eurot kuus keskmise nimistuga perearsti kohta, mille eest tuleb perearstil kogu praksis ära majandada.
„Kõik meetmed vajavad mingil määral raha või tööülesannete ümberjagamist,“ ütles Normet. Tema sõnul on kavas esimesel võimalusel käivitada maale minevatele noortele perearstidele stardipaketi maksmine ning asendusperearstide süsteemi käivitamine.
Haiglad on üle arendatud
Mardna märkis, et kõikidesse süsteemidesse on raha juurde vaja. Tema sõnul töötavad perearstid täna nii hästi, kui see tänastes tingimustes võimalik on ja nende peale viha valada ei ole mõtet. Ta andis oma hinnangu aastatetagusele otsustele, millega eelisarendati haiglaid.
Mardna meenutas, et 1990-ndate keskpaigas vabanemise tuhinas usuti liiga palju konkurentsi ja turumajandusse. „Hariduses ega ka tervishoius ei pane vaba konkurents kõike paika,“ lausus ta. „Kui me oleks 25 protsenti sellest rahast, mis läks suurhaiglatesse, pannud perearstide süsteemi arendamiseks, siis me ei räägiks täna nendest probleemidest,“ kõneles ta.
Mardna sõnul kulutas riik üle kuue miljardi krooni aktiivravi haiglate peale. Kui sellest oleks kasvõi üks miljard pandud perearstidele, oleks meie rahva tervis parem, leidis Mardna, kelle sõnul sõltub rahva tervis eelkõige esmatasandi meditsiini toimimisest.
Ka Olgo sõnul on süsteem kaldu haiglate poolele. „Hetkel on suhteliselt usinalt arendatud eriarstiabi, kus on toimunud ka võidurelvastumist,“ rääkis ta ja tõi välja riigikontrolli prognoosi, et järgnevatel aastatel on riik olukorras, kus meil ei jätku nendesse haiglatesse patsiente ega arste. „Aga me oleme seda mitu aastat ehitanud ja see raha ei ole läinud just kõige otstarbekamalt,“ möönis ta.
Põhjendamatu suunamine eriarstile
Olgo sõnul uuriti riigikontrollis väga konkreetselt ühte diagnoosi – kõrgvererõhutõbi – ja audit näitas, et pooled patsiendid, kes olid saadetud perearsti juurest eriarsti vastuvõtule, olid põhjendamatud. See tähendab tema sõnul, et riik on pool mijonit eurot tühja raha maksnud.
Kalda pakkus välja, et oleks võimalik panna patsiendile omaosalus, mis välistaks nö tühivisiite. Kuid ta tõi välja, et teatud uuringutele saab saata ainult läbi eriarsti ja seetõttu saadavad perearstid sageli patsiendi edasi eriarsti vastuvõtule.
Olgo sõnul tuli uuringust välja, et üle 45-aastaste perearstide puhul oli põhjendamatud eraarsti juurde saatmine 60 protsendil juhtudel. Nooremate puhul aga 30 protsenti. Selle põhjuseks võib olla see, et nooremad on õppinud perearstiks ja vanemad arstid on kunagi olnud jaoskonnaarstid, kes töötasidki suurte haiglate juures paljuski dispetšeritena.
Normet tõi välja, et inimene võib Eestis omale valida nii haiglat, perearsti kui ka eriarsti, küll aga ei saa valida kiirabi. Selles mõttes on Eesti süsteem patsiendisõbralik.
Talle oponeeris Mardna, et paljudes maapiirkondades on valikuvõimalus täpselt nii suur kui Aadamal oli paradiisis võimalus valida naisi – kas võtad või jätad.
Kokkuhoidu annaks inimeste eluviisi muutus
„Kui me suudaks oma elanikkonna sättumist muuta nii, et varasest noorusest hakkaks inimesed hoolitsema tervislike eluviiside eest ja ei kahjustaks oma tervist, siis meil ühe põlvkonnaga väheneks vajadus arstiabi järgi 30 kuni 40 protsenti,“ kõneles Mardna.
„See ei ole ainult ennetus, see on kasvatuslik meetod, selleks kulub terve inimpõlv, aga kui me seda täna ei hakka tegema, siis see nihkub jälle edasi.“
„Ükskõik, mis ettepaneku me teeme, 15 kuni 17 protsenti karjub selle vastu ikka ja nende hääl on kõvem kui ülejäänud rahulolevate patsientide hääl,“ sõnas Mardna.
Normeti sõnul tuleb arstiabis vähendada bürokraatiat ja töö ümber jaotada - mis ei ole arsti töö, anda pereõele jne. Ilmselt on kõige õiglasem korvata meditsiinis puudujääv raha teiste kasude arvelt, mitte minna patsiendi omavastutuse peale, prognoosis Normet.
