Ministeerium ise põhjendab nii järsku hinnatõusu asjaoluga, et notaritasusid muudeti viimati aastal 1993, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

“Nüüd tuleb tasud viia nii õigusliku aluse sõnastuse kui ka suuruse poolest kooskõlla Eestis viimase 14 aasta jooksul toimunud muudatustega,” sõnas justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask.

Teise põhjusena tõi Siilivask välja asjaolu, et paljud notaritehingud on praegu alatasustatud. Näiteks maksab praegu pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine 50 krooni, pensioni või elatisraha kättesaamiseks antud volituse tõestamine 10 krooni jne.

“Notaril ei ole võimalik nende tasude arvelt katta isegi mitte selle toiminguga seotud kulusid,” kõlas ministeeriumi selgitus.

Siiski säilib madala sissetulekuga inimestel võimalus vabaneda notaritasu maksmisest, vastaval juhul kannab kulud Notarite Koda. Lisaks on võimalik maksta ka osade kaupa, millele ministeeriumi kinnitusel intressi ei lisandu.

Uue eelnõu kohaselt oleks näiteks pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise uueks tasuks 200 krooni ning pärandvara nimekirja kinnitamise tasuks 100 krooni.