Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Peep Männili sõnul võivad noored karud nüüd hukkuda, kui nad uuesti magama ei peaks jääma.

“Talveperioodil karudel toidubaas praktiliselt puudub ning kõik oleneb sellest, kui palju nad suutsid sügisel endale rasvavarusid koguda. Äratatuna talikoopast märtsi algul pole neil praktiliselt poolteist kuud võimalik loodusest piisavalt toitu saada, samas on toiduotsingul oleva karu energiakulu sel perioodil suur. Poegi päästaks see, kui nad jääks uuesti uinakusse,” ütles Männil.

Keskkonnaministeerium märkis pressiteates, et õnneks polnud seekord tegemist tänavusel, vaid möödunud talvel sündinud poegadega emakaruga.

Väikeste poegadega emakaru lahkub tugeva häirimise tõttu pesast, jättes maha pojad, kes talle veel järgneda ei suuda. Pesast üles aetud emakaru ei tule poegade juurde tagasi ning seetõttu on pojad määratud hukule. Karupojad on võimelised emale järgnema alates aprilli teisest poolest ning tavaliselt on maikuu alguseks pesakond talikoopast lahkunud. Karud poegivad üle aasta.

Keskkonnaministeerium saatis 5. veebruaril Tapa väljaõppekeskusele kirja, milles paluti karu talipesa lähistel kuni 1. maini laskeharjutusi ega lõhkamisi mitte teha.

Kaitseväelaste esmaspäevase lõhkamise järel leidsid jahimehed kaitsepolügooni kõrvalt emakaru jäljed, kes ilmselt müra tõttu oli kahe pojaga pesast lahkunud.