Ministeerium: koolivaheaja kärpimine vajab debatti
"Õppeperioodi pikenemine eeldab nii õppekorralduses kui seadusandlikes aktides väga palju muudatusi. Sellist suurt tööd oleks mõtet alustada siis, kui ühiskonnas on algatatud diskussioon, kui on kaalutud poolt- ja vastuargumente ning jõutud ühistele kokkulepetele," teatas Ladva Delfile.
Pressiesindaja sõnul on praegune koolivaheaegade süsteem aja jooksul välja kujunenud ning hetkel enamus pedagoogidest ja lapsevanematest pooldavad senise traditsiooni jätkumist. "Aeg-ajalt on mõningad huvigrupid suvise koolivaheaja lühendamise ideega välja tulnud, kuid samas on olnud kohe ka vastuargumente."
Ladva märkis, et kuigi õppepäevade arvu pikendamine aastas avardaks kindlasti võimalusi õppida õppekavas ettenähtut süvendatumalt ning kasutada õppetegevuses mitmekesisemaid õppemeetodeid, on ka praeguse õppekorraldusega saavutatud rahvusvahelises võrdluses päris häid tulemusi.
Nii kehtivas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kui ka uues eelnõus sätestatakse õppeaja maht (35 nädalat) ning õpilaste nädalakoormus. Uus eelnõu õppeaja pikkuses otseseid muudatusi ette ei näe, küll aga annab võimaluse põhikoolis korraldada täiendava õppe läbiviimisega seotud tegevusi peale neljanda õppeveerandi lõppu, arvestades, et õpilastele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.
Gümnaasiumis võib kooli pidaja direktori ettepanekul kehtestada haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega, et gümnaasiumis on õppeaasta jooksul neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
