Ministeerium: haridusamet on kooliseadust äärmiselt pahatahtlikult painutanud
See, et Tallinna haridusamet seostab pealinna koolisegadust uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, on täiesti põhjendamatu ning seaduse sätte ja mõtte äärmiselt loominguline ja pahatahtlik painutamine, märgib haridusministeerium.
"Haridus- ja teadusministeeriumile on esitatud mitmeid pöördumisi, kus lapsevanemad on äärmiselt murelikud ja ebakindlad oma 1. klassi mineva lapse tuleviku pärast. Usun, et olukorda on pisut leevendanud viimastel päevadel sagedasemaks ja avatumaks muutunud infopakkumine Tallinna haridusameti poolt ning teave täiendavate klasside avamise kohta probleemsetes piirkondades, kuid endiselt on paljudes peredes ebaselgus ja sellega kaasnev ebakindlus. Selline olukord on ebanormaalne ja vastuvõetamatu," seisab haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Janar Holmi kirjas Tallinna haridusameti juhile Andres Pajulale.
"Mind ajendas kirjutama Teie ja Teie kolleegide viimastel päevadel esitatud kommentaarid, mille kohaselt tingis sellise korra kinnitamise uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Ühelgi juhul ei ole järgnenud täpsemat selgitust, millisel viisil on uus seadus just Tallinnas tekitanud olukorra, kus tulevased esimese klassi õpilased peavad osalema massiliselt koolikatsetel, olema sellele vaatamata kümneid päevi teadmatuses oma kooli asukohast jne.
See, et Te seostate Tallinna tänast olukorda uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega on täiesti põhjendamatu ning seaduse sätte ja mõtte äärmiselt loominguline ja pahatahtlik painutamine. Vastupidi - põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse mõtte ja sätte järgmisel ei oleks paljud Tallinna lapsed ja lapsevanemad täna segaduses ja teadmatuses," märgib kantsler.
Holmi sõnul jääb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastavat sätet Pajula etteheidetega kõrvutades mulje, et tegu on erinevate õigusaktidega.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule /…/ põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.
"Selle sätte lugemisel peaks praegu Tallinnas toimuv olema viimane, mis silme ette kerkib. Regulatsiooni sisuks on üheselt see, et igal Eesti koolikohustuslikus eas oleval lapsel peab olema tagatud üks kindel kool, mis on tema elukohajärgne munitsipaalkool. Ka seaduse seletuskirja kohaselt: „Lapsevanemale tähendab see kindlust, et ta teab, kus tema kooliminevale lapsele on koht 1. klassis tagatud“," märgib kantsler.
Holm meenutab, et ministeerium selgitas juba mullu novembris saadetud kirjas Tallinna haridusametile Tallinna kavandatava korra puudusi ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sisu. "Tänaseks on realiseerunud meie kirjas kirjeldatud olukord: „Ühe ülelinnalise teeninduspiirkonna kehtestamine tähendab seda, et kõigil koolidel peab olema valmisolek kõigi õpilaste vastuvõtmiseks oma kooli, kes selleks soovi avaldavad, ning lapsevanematel pole mingit kindlust oma lapse koolikoha osas“," nendib kõrge ametnik.
Novembris saadetud kirjas rõhutas ministeerium, et regulatsiooni mõte on see, et igal Eesti koolikohustuslikus eas oleval isikul oleks tagatud üks kindel elukohajärgne munitsipaalkool. Sinna kooli peab õpilane igal juhul omapoolse või vanema soovi korral õppima pääsema ning kindlasti ei saa sel juhul õppima pääsemine sõltuda vastavatest katsetest.
"Selleks peab Tallinna linnal olema välja töötatud koolikohustuslike isikute elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord. Vastavate tingimuste ja korra koostamisel tuleb muuhulgas arvestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud viimast lauset – valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Muus osas on valla- või linnavalitsus oma tegevuses vaba.
Tallinna linna võib jagada vastavateks teeninduspiirkondadeks (sarnaselt varemkehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele) või kehtestada sarnase lähenemise koolieelsete lasteasutustega – ühte kooli saab õppima igal juhul, kuid teistesse koolidesse saab vastavalt vabade kohtade olemasolule. Elukohajärgse kooli määramise tingimustes ja korras saab valla- või linnavalitsus nt sätestada regulatsiooni, et kahe varemnimetatud asjaolu üheaegne esinemine on olulisem kui ühe asjaolu esinemine ehk kui näiteks õpilane õpib ühe kooli vahetus läheduses ja tema õed-vennad õpivad ka samas koolis, siis on selge, et see kool peaks olema tema elukohajärgne kool. Kui aga laps elab kooli vahetus läheduses, kuid õed-vennad õpivad teises koolis, siis võiks õpilase elukohajärgseks kooliks olla ka too teine kool (samas ei pruugi ja siis võiks mängu tulla ka lapsevanema soov – kumba kooli tema eelistaks)“.
Rõhutasime pool aastat tagasi saadetud kirjas, et uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei kohusta kõiki munitsipaalkoole määrama koolikohustuslike isikute elukohajärgseteks koolideks. „See tähendab, et Tallinn saab pidada ülal koole, mida komplekteeritakse ülelinnaliselt, teatud eriandekuse ja katsete alusel“.
Tallinnas rakendatava esimesse klassi vastuvõtu korra põhjendamine pelgalt vanematele valikuvabaduse andmisega ei ole tõsiseltvõetav. Vanemate valikuvabadust saab realiseerida ka palju inimlikuma korraldusega – pakkudes neile enne seda kindlat koolikohta.
Olete oma kommentaarides ministeeriumi ja linna põhimõttelise vastuoluna toonud selle, et kui ministeerium arvab, et tuleb määrata elukohajärgne kool, arvestamata lapsevanema valikut, siis Tallinn lähtub lapsevanema valikuõigusest. See on kunstlikult loodud must-valge vastandus. Meie hinnangul ei välista kindlustunne vanemate valikuvõimalust.
Eelnimetatud kirjas oleme rõhutanud: „Igal õpilasel peab seaduse kohaselt olema elukohajärgne kool. Õpilasel ja tema vanemal on sellele vaatamata võimalus õppimiseks vabalt valida mistahes Tallinna kool. Lihtsalt ühte kooli on tal võimalik minna ja nõuda enda õpilaseks vastuvõtmist, teistesse koolidesse pääsemiseks võib kool korraldada ka katseid või seada muid tingimusi. Ühe ülelinnalise teeninduspiirkonna kehtestamine tähendab seda, et kõigil koolidel peab olema valmisolek kõigi õpilaste vastuvõtmiseks oma kooli, kes selleks soovi avaldavad, ning lapsevanematel pole mingit kindlust oma lapse koolikoha osas“. Teie nimetatud väidetavast valikuõigusest lähtuv süsteem on tekitanud olukorra, kus ¼ Tallinna lastest on veel üle kuu teadmatuses oma lõplikust koolikohast. Sellist valikuvõimalust ei ole nende laste vanemad kindlasti soovinud.
Tallinna esimesse klassi vastuvõtu korraldust peab Tallinn järgmisel aastal muutma. Protsess peab lapsevanemate jaoks olema arusaadavam, läbipaistvam ning suuremat kindlustunnet loov.
Taunime tänast olukorda üheselt. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul on Tallinna käesoleva aasta vastuvõtu protsess vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse mõttega ning võimalik et ka sättega. Lõpliku hinnangu sellele saame anda siis, kui kogu protsess on läbitud ning Tallinn on kõigile esimesse klassi astujatele koolikohad jaganud.
Protsess ei järgi seaduse mõtet, kuid kahjuks ei ole toimuv selle praeguses seisus tagasipööratav. Nagu ka ministeeriumi kokkukutsutud koosolekul rõhutasime, ei ole haridus- ja teadusministeeriumi eesmärk praeguses olukorras raisata aega sellele, et otsida süüdlast. Seetõttu kutsun Teid üles lähenema probleemile sisuliselt. Hetkel peab kogu jõud olema suunatud sellele, et võimalikult kiiresti luua kindlustunne neile Tallinna lastele ja vanematele kellel veel ei ole kindlat elukohalähedast kooli.
Meie 2. mai töökoosolek lõppes heas koostööõhkkonnas, kus kõik osapooled leidsid, et kõige olulisem on kiirete lahenduste leidmine muretsevatele peredele ning osalejaid rahustas Teie kinnitus, et teemaga tegeletakse aktiivselt. Tunnustame igati Tallinna Haridusameti selle nädala tegevust informatsiooni pakkumise suurendamisel ning lahenduste otsimise intensiivistamisel, kuid kutsume üles lõpetama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsiooni asjakohatu seostamise Tallinna tänase olukorraga. Samuti tuleks uute klasside avamisel jälgida, et need avataks ainult eeldusel, kui selleks on koolis normaalsed tingimused. Juba praegu küsitakse õigustatud küsimusi: miks pidid kooli lähipiirkonna lapsed katsete kadalipu läbima, kui nad nüüd niikuinii vastu võetakse; miks paisutatakse põhjendamatult väikeseid põhikoole, seda poleks nad oma lapsele tahtnud jne.
Vaieldamatult peab Tallinn oma käesoleval aastal rakendatud vastuvõtu korda järgmise aasta vastuvõtuks muutma. Eeskuju on võimalik võtta teiste Eesti omavalitsuste vastavatest lahendustest, samuti pakume jätkuvalt oma nõu korra väljatöötamisel."
