Koppel rääkis Delfile, et sotsiaalministeerium ja haigekassa toetusid hambaravihüvitise viimisel piirhindadega seotud mitterahaliseks hüvitiseks selle aja kogemusele, kus piirhinda ei olnud. "Paraku siis hinnad kasvasid ja osadele inimestele jäi hambaravi rahaliselt kättesaamatuks. Seepärast otsustati täiskasvanute hambaravihüvitist taastades mitte taastada endist süsteemi," ütles ta.

Piirhindade väljatöötamine toimub Koppeli kinnitusel haigekassa ja hambaarstide koostöös. "Me teame, et kliiniku kulud sõltuvad väga ka asukohast – Tallinna kesklinnas kallil rendipinnal töötava kliiniku mittemeditsiinilised kulud on kõrgemad kui mujal," nentis Koppel.

Praeguseks on haigekassaga hambaraviteenuse osutamiseks lepingu sõlminud 518 raviasutust üle Eesti, neist täiskasvanute hambaravis 307. "Kokkulepitud hindadega hambaraviteenust osutavate hambakliinikute rohkus näitab, et hind katab suure osa teenuseosutajate kulu. Haigekassa töötab selle nimel, et lepingupartnereid oleks üle Eesti võimalikult palju ja inimeste valikuvõimalus suurem," sõnas Koppel.

"Oluline on, et patsiendil on täielik vabadus saada hüvitatud hambaraviteenust ükskõik millises omavalitsuses. Samuti on igal arstil õigus valida, kas ta soovib haigekassaga lepingu sõlmida või mitte," märkis Koppel.

Hambaarstide liidu juht Marek Vink on jätkuvalt väga kriitiline täiskasvanute hambaravihüvitise kättesaadavuse suhtes. Tema sõnul ei saa seda hinnanguliselt kolmveerand tallinlastest ja samal ajal on haigekassa piirhinnad hambaravi hindu maal tõstnud. Hambaarstide liidu hinnangul peaks hambaravihüvitis töötama samamoodi nagu eakate proteesihüvitis ehk liikuma koos patsiendiga ja olema piirhinnavaba.