“Justiitsministeeriumi juristid pole tundnud huvi või pole kursis, milliste probleemidega puutub kokku tarbija ja millist abi nad vajavad juristidelt,” teatas Tallinna Tarbijakaitse Ühingu juhatuse liige Aino Runge BNS-ile.

Tallinna tarbijakaitsjad heidavad justiitsministeeriumile ette, et ministeerium jättis seaduseelnõust välja sätte, mis näeks tarbijakrediidi lepingu täitmise puhul ette mööndusi tarbija haigestumise, töötuks jäämise ja muude tarbijast sõltumatute asjaolude korral. Justiitsministeerium ei toetanud ka tarbijakaitsjate ettepanekut sätestada seadusega tarbijakaebuste komisjoni loomine, soovitades vaidluste tekkimisel leida lahendus kohtus.

“Kohtu kaudu õiguse nõudmine on paljudele inimestele kallis, enamikul juhtudel pole see ka sisu poolest vajalik,” märkis Runge.

Justiitsministeerium ei andnud eelmisel nädalal kooskõlastust majandusministeeriumis ette valmistatud uuele tarbijakaitseseadusele, leides, et tarbijakaitseseadus ei peaks erinevaid lepinguid käsitlevas osas sisaldama viiteid võlaõigusseadusele.

Vaidlusalused viited on vajalikud selleks, et tarbijad leiaksid vajalikud seadusesätted väga mahukast võlaõigusseaduses lihtsalt üles, ütles tarbijakaitseameti peadirektori Helle Aruniit BNS-ile. Tema hinnangul ei saa justiitsministeeriumi seisukohta kohtumenetluse keerukust arvestades õigeks pidada ning tarbijate kohtus kaitsmise võimaluse äravõtmine tarbijakaitseametilt halvendab tarbijate kaitse taset oluliselt.

Teistelt ministeeriumidelt on uus tarbijakaitseseaduse eelnõu kooskõlastused saanud.