Eesti esindajad on Hiina poolele selgitanud, et tegemist on dalai-laama eravisiidiga, mille raames ei toimu riiklikke kohtumisi ega tseremooniaid, lausus Delfile väliministeeirumi pressiesindaja Mariann Sudakov.

Hiina väljendas seisukohta, et Hiina on mures võimalike tagajärgede üle, mida kõrgetasemelised kohtumised Eesti-Hiina suhetele kaasa toovad.

Diplomaatilised suhted Hiinaga sõlmiti 11.septembril 1991. Eesti ja Hiina suhtlemise alus on Eesti vabariigi presidendi Lennart Meri ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Jiang Zemini poolt 1994. aastal alla kirjutatud ühisdeklaratsioon. Eesti ja Hiina suhted hõlmavad majandus-, kultuuri- ja hariduskoostööd ning samuti koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. Ka on Hiina õppurite huvi Eesti kõrgkoolide vastu oluliselt laienemas.

Hiina suhtumist Eestisse ilmestab muuhulgas see, et suhetes Nõukogude Liiduga ei tunnustatud Eestit ja teisti Balti riike NSVLi territooriumi osana. Samuti ei ühinenud Hiina näiteks Shanghai Koostööorganisatsioonis 2007. aastal Venemaa algatatud Eesti vastase avaldusega peale nn pronksiööd.