16-17aastaste hääleõigust toetavad nii Reformierakond kui SDE ja teatud mööndustega ka IRL. Keskerakond on olnud sellele vastu. Delfi palvel statistikaametis valminud analüüs näitab, et seda ettepanekut toetavad erakonnad tõenäoliselt võidaksid sellest valimistel ja selle vastu olev Keskerakond pigem kaotaks.

Keskerakonna toetuse osas on näha selge trend, nimelt kasvab Keskerakonna toetus seda enam, mida vanemate inimestega on tegemist. Teiseks toetab Keskerakonda lõviosa venekeelseid inimesi, sellal kui eestlaste seas on nende toetus väiksem. Noorte toetus on kõige suurem Reformierakonnale.

16-17 aastaste inimeste valimisõigus suurendab noorte valijate osakaalu valijaskonnas, mis eeldatavalt mõjub halvasti Keskerakonnale ja hästi Reformierakonnale.

Kui uus kord hakkaks kehtima juba 2017. aasta kohalike valimiste ajal, siis kasvaks valijaskond kogu Eestis 24 531 inimese võrra. Kogu valijaskonnast on see vaid kaks protsenti.

Noorte valijate puhul tuleb jälgida noorte rahvust, sest noorte eestlaste seas on toetus Keskerakonnale peaaegu olematu, venekeelsed aga eelistavad just Keskerakonda.

Aastatel 2000-2001 sündinutest on eestlasi 17 966 ehk 73 protsenti kõigist selleealistest, sellal kui täisealistest on eestlasi 68 protsenti.

Mõju Tallinnas

Kuidas võiks noorte valimisõigus mõjutada valimistulemusi Tallinnas, kus võib ennustada vihast ja üsna tigedat võitlust Keskerakonna ja selle vastaste vahel?

Ka Tallinnas kasvaks valijaskond paari protsendi ehk 6473 inimese võrra. Neist 3740 on eestlased ja 2331 venelased. Kui täisealiste tallinlaste seas on eestlasi 54 protsenti, siis 16-17 aastaste seas 58 protsenti. Noorte vähesuse tõttu on selle mõju eestlaste osakaalule valijaskonnas siiski väga väike ehk eestlaste osakaal kasvab 0,07 protsendi võrra. Valimistulemusele pole see tõenäoliselt otsustava mõjuga, aga väga võrdsete tulemuste puhul võib sellest piisata, et kallutada kaalukaussi Keskerakonna kahjuks.

Ülaltoodud tulemused põhinevad viimase rahvaloenduse andmetel. 16-17aastaste valimisõiguse korral saavad 2017. aastal valida 2000. ja 2001. aastal sündinud. Arvutused põhinevad eeldusel, et rahvuslikku koosseisu ei muuda ei migratsioon ega suremus. Rahvus on enesehinnang, mis ei pruugi ühtida vanemate rahvusega.