Millest räägiti Jevgeni Ossinovski kokku kutsutud arutelul?

Pühapäeva õhtupoolikul toimus Telliskivi loomelinnakus SDE esimehe Jevgeni Ossinovski kutsel arutelu Eesti ühiskonna radikaliseerumise teemal, kus ühtlasi arutati, kuidas saaks tagasi pöörata radikaliseerumise protsessi, mille tulemusel Eesti ühiskonna avalik eeter on täis vaenu õhutamist ja sallimatust.

Telliskivi loomelinnakusse Vaba Lava ruumidesse kogunesid pühapäeva õhtul sotsiaaldemokraatidest endised ja praegused riigikogu liikmed ja ministrid, toetajad, samuti ajakirjanikud ja arvamusliidrid.

Ürituse alguses pidas tervise- ja tööminister ning SDE juht Jevgeni Ossinovski umbes 40-minutilise kõne, misjärel ka saalis olnud inimesed sõna said ja võtsid. Räägiti sellest, et Eesti on radikaliseerumas, mis on ohtlik ja milles suur roll on EKRE-l. Räägiti, et EKRE-t ei tohi eirata, kuna see erakond ei kao iseenesest.

"Lühidalt öeldes keskendus Jevgeni Ossinovski eile oma kõnes paarile kõnekale faktile, mis võiks mõtlema ja tegutsema panna meid kõiki," rääkis Delfile riigikogu SDE fraktsiooni liige Urve Palo.

"Esiteks on fakt, et Eestis on Euroopa suurim majanduslik ebavõrdsus (GINi index: Eestis on 10% rikkama ja 10% vaesema sissetuleku vahe 14,9 korda) ja kui riik sellega ei tegele, siis probleemid ainult süvenevad," meenutas Palo.

"Ebavõrdsuse kasv on soodsaks pinnaseks ka radikaliseerumisele. Seega ebavõrdsus ja palgavaesus ei ole mitte üksnes maailmavaateline teema, vaid selgelt ka julgeoleku küsimus. Kui inimene tuleb halvasti oma eluga toime, siis on ta pettunud riigis ja usaldus ümbritseva suhtes on madal," rääkis Palo, kuidas viidati EKRE toetajatele.

"Peame juba täna mõistma, et 21. sajandi majandus toob kaasa veel paljude seniste lihtsate töökohtade kadumise ja katastroofist pääsemiseks on meil lahendusi vaja otsida juba täna," lisas Palo. Selliselt töökohast ilma jäävates inimestes nähakse potentsiaalseid tulevasi EKRE toetajaid ja radikaliseerumise suurenemise riski.

"Teiseks, Eesti poliitikas on arenemas uus väärtuskonflikt – suletuse ja avatuse konflikt," sõnas Palo, et räägiti ka sellest, et radikaalide hinnangul peaks Eesti jääma n-ö eraldatud ühiskonnaks.

"Välispoliitikas mängitakse Eesti isolatsiooni argumentidega, et meil ei ole vaja Ameerikat ega Brüsselit, me teame ise kõige paremini, kuidas oma riiki juhtida. Eesti proovis suletud poliitikat harrastada ligi kaheksakümmend aastat tagasi. Me kõik teame, millega see lõppes."

"Sisepoliitikas aga propageeritakse sallimatust, mille käigus EKRE otsib anti-eestlasi ja muid inimesi, kes pilti ei sobi. Teisel pool aga Eesti riigi põhiseaduse alustaladel – universaalsed inimõigused ja sallivus laiemalt – baseeruv vaade ühiskonnale," lausus ta.

"Meil ei tasu hellitada illusiooni, et kui me EKRE-t ignoreerime, siis küllap nad kaovad vaikselt ise," rõhutas Palo.

"Eilsel kogunemisel arutati, kuidas me oleme jõudnud sellisesse ühiskonda, mille avalik eeter on täis vaenu õhutamist ja sallimatust, ning arutati ka seda, kuidas saaks seda protsessi tagasi pöörata."