Millal esitavad oma presidendikandidaadi Keskerakond, EKRE ja Vabaerakond?
Reformierakonna auesimees Siim Kallas on juba enda kandideerimissoovist teada andnud ja tutvustab ideid 16. aprillil rahvusooper Estonia kammersaalis.
Kuigi Marina Kaljurand, kes ei kuulu küll erakonda, pole kinnitanud, et soovib kandideerida, ei lükka ta selleteemalisi spekulatsioone ümber. Pigem on küsimus selles, millal ta valimisvõitlusse asub.
Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas teatas, et erakonna presidendikandidaadi otsustab juhatus, mis kutsutakse kokku suve lõpus enne kandidaatide ametlikku ülesseadmist.
Kaks tugevat kandidaati paneb erakonna keerukasse olukorda, kuid teisalt näitab, et erakonnas või erakonnaga on seotud tugevaid kandidaate.
Esimesed erakondade ametlikud kandidaadid selguvad juunis
Nii Isamaa- ja Res Publica Liit (IRL), Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Keskerakond, Vabaerakond kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ei kiirusta avaldama, keda nemad presidendikandidaadina üles seaksid, kuid arutelud käivad ja otsuseid võib oodata suve alguses.
IRLi aseesimees Siim Kiisler ütles eile Delfile, et IRL toetab presidendivalimistel kandidaati, kes suudab keerulistel aegadel kaitsta Eesti seisukohti rahvusvahelisel areenil ning liidab Eesti inimesi. "Presidendikandidaadilt tahaksime kuulda, kuidas muuta Eesti suuremaks."
IRL-i võimalike kandidaatide seas spekuleeritakse enim Kersti Kaljulaidi nimega, kuid avalikult sel teemal sõna võtta ei soovita.
"Millist kandidaati ja kellega koos IRL toetab, pole veel otsustatud, vastavalt meie põhikirjale kinnitab presidendikandidaadi erakonna volikogu. Riigikogus presidendi äravalimise tõenäosus on väike ja on väga vara öelda, et kes see kandidaat olla võiks. Praegu mõtleme oma kandidaadi peale," märkis Kiisler.
IRL-i volikogu koguneb minimaalselt kaks korda aastas, kuid tuleb vajaduse tekkimisel sagedamini kokku. Täpset aega, millal volikogu kokku kutsutakse, ei ole veel paika pandud, kuid ilmselt jääb see suve algusesse või keskpaika.
EKRE esimees Mart Helme sõnul peab nende erakond vajalikuks, et Kadriorgu ei satuks kartellierakondadele mugav ja ilma visioonita kandidaat. "Selle saavutamiseks otsime päevapoliitikavälist ja laitmatu renomeega kandidaati."
Samas ei välista Helme ka enda kandidatuuri ülesseadmist, kui erakonnaliikmed seda soovivad. "Küsime esmalt oma erakonna liikmetelt, kas nad soovivad minu kandidatuuri esitamist," sõnas EKRE esimees, kelle toetus rahva seas on kahe protsendi juures.
Nii EKRE sees kui väljaspool käivad arutelud ning Helme sõnul on erakond maad kuulanud nii võimalike kandidaatide kui ka teiste parteide juures, kuid Keskerakonnaga nad kokkuleppeid sõlminud ei ole. "Lükkan ümber väited, nagu oleks meil sõlmitud mingid kokkulepped presidendivalimiste osas Keskerakonnaga. Keskerakond pole meiega sel teemal rääkimas käinud, küll on aga käinud üks koalitsioonierakond. Samas eeldab Reformierakonna löömine presidendivalimistel ka Keskerakonna kaasamist,“ möönis Helme siiski, et koostöö on vajalik.
EKRE kinnitab ametliku presidendikandidaadi erakonna kongressil 12. juunil Pärnu kontserdimajas.
Ka Keskerakond koguneb ilmselt juunis, et enda kandidaat üles seada. "Suve hakul võiks Keskerakonna volikogu selle otsuse teha," ütles Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk.
Seda, kas kandidaat tuleb Keskerakonna seest või väljast, kas on ta mõni arvamusliider või keegi teine, Keskerakond otsustanud ei ole. "Arutame seda asja erakonna sees ja kõigi piirkondadega, nii et eks siis sealt hakkab midagi tulema," rääkis Pukk.
Vabaerakond arutas tänasel koosolekul, millal võiks erakond erinevaid kandidaate kuulamisele kutsuma hakata. Erakonna kommunikatsioonijuhi Epp Alatalu sõnul on toimub Vabaerakonna suurkogu juunis ning on võimalik, et seal selgub Vabaerakonna presidendikandidaat.
Sotsiaaldemokraadid suhtuvad presidendivalimiste temaatikasse kõige ettevaatlikumalt
Sotside olukord on samuti keeruline, sest sarnaselt IRL-i, EKRE ja Vabaerakonnaga ei ole neil üksi piisavalt hääli, et presidendikandidaati üles seada. Kuigi rahvas presidenti ei vali, on oluliseks argumendiks ka rahva toetus, mis ulatub sotsiaaldemokraadist riigikogu esimehe Eiki Nestoril ühe protsendi juurde.
SDE peasekretäri Inara Luigase kinnitusel ei ole Sotsiaaldemokraatlik Erakond tänaseks veel otsustanud, keda toetatakse sügisestel presidendivalimistel. "Oleme alustamas erakonnasiseseid arutelusid oma kandidaadi väljaselgitamiseks."
Luigas rõhutab, et sotsiaaldemokraatide jaoks on kõige olulisem, et tulevane president jagaks neile olulisi põhiväärtusi, seda eriti avatud ja kõiki kodanikke austava ühiskonnakorralduse osas. "President peab olema rahvast ühendav isik ning suutma Eestit väärikalt esindada ka välispoliitikas," rõhutas SDE peasekretär.
Sotsiaaldemokraadid tervitavad Siim Kallase kandidatuuri ülesseadmist ja ootavad ka teiste võimalike kandidaatide nimesid. "Nii saame ühiskonnas pidada laiemaid ja sisukamaid arutelusid Eestile hea presidendi leidmiseks," sõnas Luigas.
Kuna sotsid alustavad alles oma sisemiste aruteludega, ei oska nad öelda, millal võiks erakond otsusteni jõuda, kuid pigem toimub see suve lõpu poole.
| Erakond | Presidendikandidaadi esitamise aeg | Presidendikandidaadi kinnitav organ |
| Reformierakond | august | juhatus |
| IRL | ? | volikogu |
| EKRE | 12. juuni | kongress |
| Keskerakond | juuni | volikogu |
| Vabaerakond | juuni | suurkogu |
| SDE | suve lõpus | volikogu |
Presidendikandidaadi ülesseadmiseks riigikogus on vaja vähemalt 21 häält ning ilma teiste abita saavad seda teha vaid Reformierakond ja Keskerakond. Reformierakonnal on riigikogus 30 ja Keskerakonnal 27 mandaati.
President osutub riigikogus valituks, kui tema poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus (68 häält). See eeldab aga suurt üksmeelt, mida praegu riigikogus ei paista.
