Idee puudutaks küll vaid pensionikindlustuse osa, kuid ravikindlustuse eelarve on niikuinii suhteliselt pingeline ja sinna kindlasti täiendavat pauku viia ei tohi, ütles Mikser.

Pensionikindlustuse kohta ütles Mikser, et inimesed katavad praegu oma tulevast kogumispensioni ning pension toimib solidaarsusprintsiibil, mistõttu pensionireformi ajakava arvestades pole praegu selline reform, mis pensioni kassalaekumisi vähendab, kindlasti mitte mõistlik. „Hetkel, mil pensionikassa on projitseeritud päris pikaks ajaks miinusega, kindlasti täiendavaid laekumisi vähendavat reformi pole paslik läbi viia.”

Mikser kinnitas, et sotsid on ideed arutanud ja analüüsinud ning leidnud, et säärane muudatus oleks mõistlik vaid siis, kui paralleelselt viidaks läbi tulumaksureform. „Peame sellisel juhul täiesti möödapääsmatuks ka seda, et neile inimestele, kelle tulud ületavad seda piiri, kust sotsiaalmaksu enam maksma ei pea või pensionikindlustuse osa sellest, peaks sellest maast kindlasti rakenduma täiendav tulumaksu aste. See peaks kompenseerima seda meedet,” selgitas Mikser. „Ilma selleta me sellist reformi kindlasti toetada ei saa.”

Sotside esimees lausus ka, et kui valitsus sellise eelnõuga kunagi riigikogu ette jõuab, saab kõik detailid läbi arutada. Küsimusele, kas on mõtet üks maks asendada teisega, vastas Mikser, et sotsid selle osas väga entusiastlikud pole ja praegu seda vajalikuks ei pea, kuid kui valitsus leiab, et sotsiaalmaksukoormust tuleb vähendada, siis kindlasti peaks see tähendama, et need inimesed hakkavad riigieelarvesse panustama läbi pisut kõrgema tulumaksu astme. „Ma arvan, et valitsus on igal juhul sellega tulnud välja valel ajal ja see kindlasti ei ole praegu prioriteetne samm.”

Mikser märkis, et nii palju kui ta teab Reformierakonna ja IRL-i lähenemist sellele küsimusele on tegu koalitsioonilepingusse tekkinud kompromissiga. Sotsiaalmaksu lage on arutatud kahest aspektist, millest esimesel puhul on räägitud ülisuurt tulu teenivatest inimestest, et Eestisse meelitada absoluutseid tippspetsialiste ning tööandjal oleks maksud madalamad – sellisel juhul puudutaks muudatus väga väheseid inimesi ja mõju nii haigekassale kui ka pensionikindlustuse eelarvele oleks suhteliselt olematu.

Teisel juhul puudutaks muudatus kõrge kvalifikatsiooniga inimesi ja selle mõju nii haigekassa kui ravikindlustuse eelarvele oleks väga suur. „Arvestades nende eelarvete niigi pingelist seisu, siis kindlasti on see ohtlik,” avaldas Mikser arvamust. Lisaks leiab ta, et seose tõmbamine kõrgepalgaliste maksusoodustuse ja õpetajate palga tõusu vahele on meelevaldne. „Sellist sammu on mitmel pool proovitud, üldiselt see samm ei anna soovitud tulemust läbi selle, et kõrgepalgalisi töökohti oleks märkimisväärselt soodsam ja lihtsam luua.”

Rahandusministeerium valmistab ette sotsiaalmaksulae kehtestamist kõrgepalgalistele, et nad peaksid vähem makse maksma. Üle 4000 euro suurustele kuupalkadele sotsiaalmaksulae kehtestamine alates 2014. aastast on kirjas koalitsioonilepingus. Nii ei maksaks üle 4000 euro kuus teenivad inimesed enam sotsiaalmaksu pensionikindlustuseks minevat osa, vaid ainult ravikindlustuseks minevat osa, mis on 13 protsenti brutopalgast. Sääst oleks 20 protsenti brutopalgast.

Eelnõu väljatöötamine on rahandusministeeriumis algfaasis, mistõttu selle täpset kulu ei osata veel öelda, küll aga on ministeerium varem öelnud, et 2014. aastal läheks sotsiaalmaksu ülempiir maksma 13 miljonit eurot ning 2015. aastal 17 miljonit eurot.