Mikser: Taani hävitajad saabuvad Ämarisse maikuus
Kaitseminister Sven Mikser ütles täna Kopenhaagenis toimunud konverentsil, et Venemaa argessioon Ukraina vastu on muutnud NATO kollektiivkaitse olulisemaks kui kunagi varem.
"See, mis juhtus Gruusias, oli allianssi jaoks äratuskell, praegu Ukrainas toimuv on tuletõrjealarm," sõnas minister ning lisas, et president Putin on tekitanud kõige tõsisema väljakutse Euroopa julgeolekule pärast Berliini müüri langemist.
Praeguses olukorras peaks Euroopa kaitseministri arvates avaldama kindlat toetust Ukrainale, mitte tunnustama Krimmi annekteerimist ning hoolitsema selle eest, et NATO idapoolsete liitlaste julgeolek oleks tagatud.
Olgugi, et NATO on praegusel hetkel kollektiivselt kõige suurem sõjaline jõud maailmas, ei tohi Mikseri sõnul siiski alahinnata riike, kes soovivad kahtluse alla seada Lääne juhtrolli maailmapoliitikas.
"Me näeme ebademokraatlikke jõude, kes pingutavad palju selle nimel, et moderniseerida oma sõjavägesid saamaks regionaalseteks suurvõimudeks või taastada oma kunagine sõjaline juhtroll," vahendas kaitseminiteerium ministri sõnu.
"Ebademokraatlikud riigid on küll olemuselt nõrgemad ja pikemas perspektiivis vähem stabiilsed kui demokraatlikud riigid, kuid täpselt sel põhjusel on nad rohkem valmis jõudu kasutama, nii oma naabrite vastu, et sisepoliitiliselt end õigustada kui ka lihtsalt selleks, et saada juurdepääsu endale vajalikele ressurssidele," rääkis Mikser.
Tema sõnul on sellised režiimid vähem kammitsetud demokraatia protseduuridest ja vajadusest õigustada oma tegusid ja otsuseid rahva ees. Sellest tulenevalt on nad ka võimelised kiiremini reageerima kui näevad võimalust karistamatult tegutseda.
Samas avaldas kaitseminister arvamust, et lääneriigid on võimelised võtma vastu julgeid otsuseid, mida on vaja selliste ebademokraatlike agressioonide vastu võitlemiseks. "Ukraina kriis on loonud Lääne jaoks võimaluse näidata, milliste väärtuste eest me seisame. Seda võimalust ei tohi raisku lasta," sõnas Mikser.
Kolme Balti riigi NATO-sse astumise 10 aastapäeva tähistamiseks peetud konverentsil avaldasid Eesti, Läti ja Leedu ministrid arvamust, et Balti riikide tee NATO-sse ei oleks olnud nii sujuv kui Põhjala riigid, eeskatt Taani ei oleks meid selles toetanud.
Eesti kaitseminister tänas taanlasi ka selle eest, et Taani on otsustanud Balti õhuturbemissioonile lisaks saadetavad F-16 hävitajad paigutada alates maist Ämari lennubaasi.
Konverentsi raames arutasid kolme Balti riigi kaitseministrid Ukraina olukorda ning väljakutseid, mida muutunud julgeolekuolukord on kaasa toonud nii NATO kui Läänemere regiooni jaoks.
