Mikser ütles ajakirjale antud intervjuus, et Eesti on üks neljast NATO riigist, kes täidab kokkulepitud nõuet panustada riigikaitsesse kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

"Sellest küljest oleme üsna eeskujulikud. Et riigikaitse on pikaajalist planeerimist nõudev valdkond, pakub see arengukava täitmisel teatavat kindlust. Me ei tea siiski ette majanduse arengut, kuid kui majandusel läheb paremini, on ka see kahest protsendist suurem. Suures plaanis peaks riigikaitses valitsema kindlus," ütles Mikser.

"Kui ilmnevad lühiajalised planeerimata lisavajadused, nagu selgus praegu, mil peame olema valmis võõrustama oma pinnal liitlasriikide täiendavaid üksusi, kes pakuvad meile abi heidutuse suurendamisel ja turvataseme tõstmisel, ei peaks saama öelda, et vastuvõetud eelarves pole selleks ressurssi või et peame seetõttu ära jätma mõne õppuse või hanke. Sellises olukorras on mõeldav panustada ajutiselt rohkem kui kaks protsenti," lisas kaitseminister.

Kui julgeolekuolukord püsib pikka aega pingelisena, siis ei saa Mikseri sõnul aga välistada, et ka vajadus rohkem panustada võib kesta kauem.

"Aga sellisel juhul tuleb saavutada ühiskondlik ja poliitiline kokkulepe suurendatud vajaduse katteallikate suhtes. Ma ei usu, et saaksime teha pikka aega tunduvalt suuremaid kulutusi, ilma et vaataksime väga tõsiselt ka eelarve tulupoolt. Pole võimalik kaitsekulutusi hüppeliselt pikemaajaliselt suurendada, vähendamata kulutusi näiteks teedevõrgu või hariduse arendamisse," lisas Mikser.