Mikser kübertippkohtumisel: küberjulgeolek on muutunud rahvusvaheliste ja majandussuhete lahutamatuks osaks

 (11)
Välisministeeriumis 26.03.2018
Välisminister Sven MikserFoto: Andres Putting

Täna toimub esmakordselt Tallinnas Müncheni julgeolekukonverentsi kübertippkohtumine, mis on kokku toonud ligi 200 küberjulgeolekuga tegelevat tippotsustajat kogu maailmast.

Kohtumise sõnavõtus ütles välisminister Sven Mikser, et küberjulgeolek on muutunud rahvusvaheliste ja majandussuhete lahutamatuks osaks. „Enamus juhtumeid, millega tuleb meil rinda pista on rünnakud väljastpoolt Eestit ning sellistes olukordades peitub lahendus just koostööl,“ ütles Mikser.

Ta lisas, et 2017. aastal registreeris Riigi Infosüsteemi Amet ligikaudu 11 000 küberjulgeoleku juhtumit, millest ligi veerand mõjutasid otseselt teabe või süsteemide konfidentsiaalsust ja kättesaadavust. „Ühe kõige digitaliseerituma maailma rahvana, ei tunnista me mitte ainult vajadust kaitsta digitaalset eluviisi, vaid me ka kogeme seda,“ lisas välisminister.

„Koostöö on see, miks me täna siin oleme, koostöö aitab meil vältida dubleerimist, koostöö tugevdab mõistmist ja ideaalis ka usaldust,“ lõpetas minister oma sõnavõtu.

Tippkohtumisest võtavad osa nii avaliku sektori töötajad kui ka erasektor, näiteks on esindatud Microsoft ja Facebook. Samuti on kohal meediaesindajad, mõttekojade liikmed, akadeemiad ning rahvusvahelised organisatsioonid.

Varasemad kübertippkohutmised toimusid 2012-2014 Deutche Telekomi peakorteris Bonnis, Silicon Valley’s Stanfordi ülikoolis 2016 ja Tel Avivis 2017. Tallinnas toimuv kübertippkohtumine on järjekorras kuues.

Kübertippkohtumist korraldavad Müncheni Julgeolekukonverents ja Deutsche Telekom koostöös väliministeeriumi ja NATO Küberkaitsekeskusega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

See on retsept, mida kantakse uhkusega südames ja antakse peres edasi, sest selles retseptis on palju rohkem kui vaid koostisained — selles on sinu pereliini ürgset tarkust, loomulikku olekut, see on side esivanematega. Mis on siis kõige tähtsam retsept? Eks ikka vanaema pannkoogid! See, et ainsaid pannkooke oskab teha vanaema, on kõigile selge. Ja kõigile on selge ka see, et ainsate õigete pannkookide autor on just tema vanaema — ärme hakka sellistel teemadel üldse vaidlema, sest mõni asi on püha! Minu vanaema on kõige ehtsamat sorti kange mulk. Kes siis, kui ta aktiivset elu elas, kamandas elu, udjas laisku ja armastas lapsi. Nüüd ta armastab vaid lapsi, sest udjamiseks on ta juba vana — 92-aastane. Mul kui tema esimesel lapselapsel õnnestus veeta tema juures maal kõige pikemat aega ja ma nägin pealt igasugu ägedaid töövõtteid (peale selle, kuidas laisale üle turja anda), õppides ära nii mõnegi asja, mis mulle hiljem elus on kasuks tulnud. Kas või selle, et kui mikserit pole, kuidas siis vahustada. Mul on siiamaani meeles see imestus, mis mind valdas, kui vanaema võttis oma savikausi ja kahvli ning pani kordagi peatumata lõpuni välja — senikaua kui munavalgevaht oli ilus kõva. Nagu ikka, on vanaema retseptid sellised, kus pead võtma törtsu seda, sortsu toda, silma järgi midagi kolmandat. Samas pannkookide puhul ei saa lihtsalt asjad lörri minna, sest selle eest hoolitses ju vanaema ise — ta ei käsi sul törtsu asemel võtta kamalutäit, nii et siingi jälgi retsepti ja saab nii ka! Pannkooke söö moosiga, suhkruga, meega, hapukoorega, kuidas soovid! Ja näppude vahelt.