Mikser: kõik saavad ju aru, et tõenäosuselt järgmine koalitsioon on Reformierakonna ja Keskerakonna oma
Päraste valimisi, kui kõik keelitasid teid erakonna esimeheks jääma, siis mida Jevgeni Ossinovski teile rääkis?
Küsisin mitmetelt erakonna juhtidelt, Jevgenilt umbes kolm nädalat tagasi, kas nad oleksid valmis teatepulga üle võtma. Toona kinnitas ta, et ta ei soovi seda. See on viimase kuu aja selge muutus. Eks ma pean sellega kiirelt kohanema.
Millega Jevgeni ja teised uues koalitsioonis rahulolematud on?
Kindlasti häirib neid, et ei saa teha ainult mugavaid otsuseid. Võib ju hääletada südametunnistuse järgi nii, et toetatakse kõiki sotsiaaltoetuste tõuse ja olla vastu kõigile maksutõusudele, aga selle nähtuse nimi on opositsioon. Seal ei pea hääletuste summa numbriliselt tasakaalu jääma. Valitsuses seda paraku teha ei saa. Kindlasti häirib paljusid avalikkuse negatiivne foon, mis puudutab koalitsioonileppe katteallikaid. Soovitakse ära teha head asjad – elatusrahafond, lastetoetuste tõstmine, hambaravihüvitised, mis said koalitsioonileppesse sisse, aga ollakse vastu katteallikatele. Need ei vasta meie esimestele valikutele võimalikest katteallikatest, aga eks me peame seda paratamatult vaatama paketina ja seisukoha võtma. Minu hinnangul on tulem meile vastuvõetav ja vääriks tegemist.
Kui palju mõjutab sotside sisevõitlust ja üldist poliitilist olukorda, et esimest korda 20 aasta jooksul ei ole Edgar Savisaar pildil?
Sotside otsuseid mõjutab see vähe, kui üldse, sest praeguse teadmise põhjal on tegemist ajutise eemalviibimisega. Kui Keskerakonnas tekivad permanentsed muutused ja selgub, kes on erakonna järgmine juht ja milline on erakonna kurss pärast Savisaart, siis mõjutab see kindlasti paljutki. Kindlasti on Savisaare ajutine eemalviibimine tekitanud mulje, et Keskerakond on nüüd Jüri Ratase ja Kadri Simsoni erakond ja avalikkuses on tekkinud tunne, et see on palju parketikõlbulikum. Olukorras, kus mitme Reformierakonna ministrivaliku suhtes ollakse kriitilised, mõnel puhul ka õigustatult, siis tekib tunne, et Keskerakond on parem valik. Kui mina mõtlen perspektiivile töötada valitsuses Georgi linti kandva Mihhail Stalnuhhiniga, siis mina ei arva, et Keskerakond oleks tänasel päeval parem valik.
Kadri Simsoni ja Jüri Ratasega teeksid kõik valitsust. Kas aga Keskerakonnaga valitsust tehes tuleb neile enne anda nimekiri inimestest, keda valitsuses näha ei soovita?
Niimoodi ei tehta ühtegi valitsust. See ei ole võimalik. Nii, nagu ei saa me ette kirjutada Reformierakonnale nende ministreid, saame vaid otsustada, kas me tahame selles valitsuses osaleda. Lõppude lõpuks on oluline, kes erakonna kurssi määrab. Savisaar on seda erakonda ka linnavalitsusest juhtinud valitsusse tulemata. Kõik mõistavad, et tema langetab olulisi otsuseid. Kui vaatame, kes toovad sellele erakonnale hääli, siis need on suuremal määral Yana Toom ja Mihhail Kõlvart kui Ratas ja Simson.
Kas see tähendab, et kõik Keskerakonnaga koalitsioonist mõtlevad sotsid peavad arvestama, et ministrikohtade jaotusel toob Keskerakond laua taha Toomi, Kõlvarti ja Stalnuhhini?
Mina ei tea seda. Ma ei ole Keskerakonnaga läbirääkimisi pidanud, ei ole küsinud, kes on nende potentsiaalsed ministrikandidaadid. Praegune koalitsioon on ainus realistlikult tehtav koalitsioon, kus sotsiaaldemokraadid on osalised, kus me saame oma programmilisi seisukohti ellu viia. Ma ei ole paralleelseid läbirääkimisi pidanud. Sellistel kõnelustel poleks ka mõtet, sest kas liidad kokku 15+27 või 27+15, kokku annab see 42, mitte 52.
Kas mingitel tingimustel oleksite valmis tegema koalitsiooni sellise Keskerakonnaga, kus ei toimu drastilisi muutuseid?
Minu vastuseis koostööle Keskerakonnaga pole kindlasti nii põhimõtteline kui minu vastuseis koostööle EKREga. Ma ei näe, et täna oleks võimalik selle erakonnaga koalitsiooni moodustada. Ma ei näe ka ühtegi potentsiaalset enamuskoalitsiooni, mis sisaldaks sotsiaaldemokraate ja Keskerakonda. Sellist pole praeguses parlamendis võimalik teha. Kui vaatan nende prominentsete, palju hääli saavate keskerakondlaste seisukohti, kasvõi võidupüha aegseid väljaütlemisi, siis ma ei taha sellise erakonnaga koostööd teha.
IRLiga koos oleksid ju hääled koos. Kas probleem on selles, et IRL ei tuleks sellisesse koalitsiooni?
Matemaatiliselt on võimalik igasugu asju kokku joonistada. Kuna ma ei ole proovinud Keskerakonnaga koalitsiooni teha, ei ole ma ka küsinud, kas IRL oleks valmis Keskerakonnaga valitsema. Saaksin aru nende vastumeelsusest mistahes Keskerakonna osalusega koalitsiooni suhtes. Poliitika ei ole ainult matemaatika, on ideoloogia, põhimõtted, on valijad oma ootuste ja taluvuspiiridega. Kui ma oleks IRLi juhi nõunik, siis ma puhtpragmaatiliselt ei soovitaks minna koalitsiooni Keskerakonnaga ja jätta opositsiooni EKRE, Vabaerakonna ja Reformierakonna.
Kas Keskerakond tegi pärast valimisi teile ettepaneku, et teete koos koalitsiooni, teist saab peaminister ja kusagilt hangitakse veel vajaminevad hääled?
Ei. Me rääkisime koridorides mitmete keskerakondlastega juttu, aga rääkisin ka vabaerakondlaste ja IRLi inimestega. Valimisjärgsel kuul tegime kõige rohkem vastastikuseid kõnesid Urmas Reinsaluga ja arutasime igasugu maailma asju erakondade valimistulemustest Eesti riigi saja aasta perspektiivideni. Keskerakonnast, kes jäi valitsuskõnelustest kõrvale, on erakordselt mõistlik teha heldeid, täitmatuid pakkumisi kõigile koalitsiooni osapooltele, sest nende jaoks on võit ka see, kui nad oleksid lihtsalt suutnud läbirääkimised liiva ajada. Kõik saavad ju aru, et tõenäosuselt järgmine koalitsioon on Reformierakonna ja Keskerakonna oma.
Kas siis sotsides leviv rahulolematus on ebakonstruktiivne või utopistlik?
Konstruktiivsusele ma ei hakkaks hinnangut andma, kindlasti on selles teatud hulk soovmõtlemist.
Sest valitsuses peab olema kas Reformierakond või Keskerakond?
Sest valitsuses olles tuleb endale oluliste ja meeldivate asjade tegemiseks teha ka mõningaid ebameeldivaid asju. Inimesed tunnevad end halvasti ajakirjandusest valitsuskriitikat lugedes, aga valitsuses olles tuleb arvestada sellega, et aegajalt, isegi tihti tuleb lugeda seisukohti, mis on valitsuse suhtes kriitilised. Loomulikult tuleb vajadusel ka järeldusi teha, aga üldiselt tuleb teha valikuid. Kui just ei saa 51 kohta riigikogus, tuleb teha ka järeleandmisi partneritele. Sotsiaaldemokraadid vähemalt selles koalitsioonileppes said oma programmiliste seisukohtade mõtted väga hea diili.
