Ministrid tõdesid, et julgeolekuolukord Euroopas on seoses Ukraina sündmustega pöördumatult muutunud. See toob endaga kaasa vajaduse panustada senisest enam kaitsekoostöösse nii liitlaste kui ka partneritega, kes jagavad meiega samu arusaamu ja väärtusi, seda nii Euroopa Liidu, NATO kui ka kahepoolsete initsiatiivide raames.

“Eesti julgeolek on seda kindlam, mida tihedam on meie koostöö naabritega,” ütles Mikser ja tunnustas Rootsi toimekust Põhjala-Balti regiooni kaitsekoostöös. Mikser kinnitas, et kõige tõhusamalt võiks ühiseid julgeolekueesmärke edendada NATO raamistikus ning avaldas heameelt, et Rootsis on hoogustunud debatt NATO liikmelisuse üle.

Ministrid arutasid ka osalust rahvusvahelistel operatsioonidel ja lähiaja plaane selles vallas – sarnaselt Eestiga osaleb Rootsi ISAF missioonil Afganistanis ja Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis. Lepiti kokku ka kaitsekoostöö süvendamises hangete, küberkaitse ja kaitsealaste abiprogrammide valdkonnas.

Mikser ja Enström rääkisid kohtumisel ka Rootsi juhitava Põhjala lahingugrupi järgmise rotatsiooni teemadel. „Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames on Põhjala lahingugrupis osalemine Eesti jaoks prioriteediks,” sõnas Mikser. Samuti tervitas Mikser Rootsi üha suuremat osalemist paljudel regionaalsetel õppustel. „Rootsi osalemine näiteks Balti õhuväeõppustel ja mereväeõppustel Open Spirit ning BALTOPS on olnud äärmiselt väärtuslik koostegutsemisvõime tõstmisel,” ütles kaitseminister.