"Walesi tippkohtumisel vastu võetud tegevusplaan NATO kohaloleku ja reageerimisvõime tugevdamiseks tuleb ellu viia võimalikult kiiresti," ütles Mikser.

"Ülikiire reageerimisüksuse näol saab tegemist olema olulise sõjalise jõuga, mida on võimalik kiirelt kohale tuua vähimagi ohumärgi puhul kõikjale NATO territooriumil."

Mikseri sõnul peab ülikiire reageerimisüksus hakkama regulaarselt väljaõpet tegema ka Eestis.

Ühiselt kinnitati, et NATO märgatav kohalolek Eestis peab jätkuma, sealhulgas õhuturbemissioon Ämari lennubaasis. Samuti tegeleb NATO sõjaline pool tihedama õppuste graafiku ettevalmistamisega, mis tugevdab veelgi NATO jalajälge alliansi idapiiril.

Järgmisel aastal viib kaitsevägi läbi ligi 12 000 osalejaga reservõppekogunemise Siil 2015.

Kindral Sir Bradshaw kinnitas, et NATO sõjaline peakorter mõistab hästi Eesti soovi tugevdatud NATO kohalolekuks ning hetkel tegeletakse täpsemate hinnangute koostamisega, kuidas seda kõige efektiivsemalt ellu viia.

"Ida-Euroopa liitlaste territooriumile juhtimis- ja logistikelementide loomine on vajalik, et löögijõud suudaks kiirelt reageerida," ütles kindral Bradshaw.

Tema kinnitusel peaks NATO reageerimisjõudude baasil loodav ülikiire reageerimisüksus e. löögijõud oma esialgse reageerimisvõimekuse saavutama 2015. aasta sügiseks.

Sir Bradshaw kohtus Eestis olles ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase ja riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidmaga ning asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

NATO hiljutisel tippkohtumisel Walesis otsustati, et organisatsioon kavatseb alliansi idatiiva julgeolekut tugevdada nii õhus, maal kui ka merel ning Eestisse ja Läänemere regiooni plaanitakse pidevalt paiknevaid ja regulaarselt roteeruvaid liitlaste üksusi.