Miks sõbrustab leebe poeet Jaan Sööt EKRE-ga? Muusik vihastas Sirbis ilmunud Mikk Pärnitsa laulupeo-jutu peale

„Mis minister ta on, mingu müügu parem turul kurke,“ ütleb Jaan Sööt sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saare kohta, kes ei pidanud vajalikuks hakata noore kirjaniku laulupeoteemalise artikli avaldanud ajalehte Sirp kuidagi tsenseerima või karistama.

Sööt andis intervjuu EKRE propagandaportaalile Uued Uudised, põhjendades oma poliitikasse astumist ja EKRE ridades kandideerimist nii: „Üheks konkreetseks tõukeks oli mõni aeg tagasi Sirbis ühe noormehe kirjutatud artikkel, ma ütleks isegi vihakõne, mis ajas kopsu üle maksa. Olgu, need olid noormehe enda mõtted ja las ta mõtleb nii. Aga kui selle artikli kohta päriti aru kultuuriministri käest, miks selline asi ilmub riigimeedias, siis tema leidis, et see ongi sõnavabadus, et kõik on tipp-topp, kui eesti lapsi sõimatakse ajupestud natsideks. Siis ma mõtlesin küll, et tule taevas appi, kuhu me edasi veel jõuame. Mingi seisukoha oleks võinud ju minister ikkagi võtta, sest enamik rahvast tundis ennast selle kirjutise järel solvatuna. Ja kui minister sellest ei suuda aru saada, siis mis minister ta on, müügu parem turul kurke. Ja kaua sa seda olukorda kodus ikka kirud, võtan parem ise midagi ette, võtan vähemalt seisukoha. Ja võib-olla mõni inimene, kes ei ole tihanud seda seisukohta võtta, sest rahvuslust on ju nii palju materdatud, eks ole, äkki võtab siis ka.“

Kes ei mäleta - pisut pärast tänavusuvist noorte laulu- ja tantsupidu läkitas kirjanik Mikk Pärnits ajalehte Sirp arvamusloo, mida isloomustab näiteks selline seisukohavõtt:
"Meil on vaja, et välismaalased legitimeeriks meie rahvuspeo; et inimesed väljaspool Ida-Euroopat ei hakkaks liiga pikalt mõtlema tõrvikutele, Vaterland’ile ja teiste rahvuste lugude peokavast välistamisele. Meil on vaja, et riik paistaks normaalne ka väljastpoolt. Lugege ullikestele mõeldud lugu ullikesest belgia poisist: ta satub justkui haldjate maale, muinasjutulisele võlusaarele, kus on hoopis parem ja teistmoodi kui mujal Euroopas. Siin pole mingit mitme­kesisust, mitmeid lavasid ega erinevaid laule. Kõik on üks: üks rahvus, üks ideoloogia, üks Eesti. Pisara võtab silma, see kõik on nii ilus."

Siiski ei ole Jaan Sööt võtnud omaks kogu EKRE värvikat uskumuste-paketti: küsimusele, kas muusik on nõus ka vaat’ et EKRE tüvitekstiks kujunenud kalambuuriga „kui on must, näita ust“, tuli vastuseks selge „Ei“. „Ei ole sellega nõus, kas või mu enda perekonnas on eri rahvusest ja eri nahavärviga inimesi. Nii et EKRE selle poolega ma ei nõustu. Aga ma ei usu, et EKRE seda loosungit ka ise väga tõsiselt võttis, pigem oli tegu sellise kujundliku väljendiga, samamoodi nagu jutt kohtunike peade veeremisest,“ ütles muusik.