Uue plastikkaardiga saab tõendada vähenenud töövõimet ja see kaart kehtib vaid koos isikut tõendava dokumendiga. Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu rääkis Delfile, et selle üle, kuidas töövõimet edaspidi tõestama hakata, arutati kevadel, mil mitmel põhjusel just plastikkaardi kasuks otsustati.

„Kõik teenusepakkujad tõenäoliselt ei ole valmis kohe seda ID-kaardi-põhiselt lugema,“ selgitas Vanatalu. Arutelu sel teemal oli Vanatalu sõnul kevadel, mil märgiti, et näiteks maaliinibussis või väikestes muuseumides ei ole võimalik töövõimet ID-kaardilt lugeda, kuna seal pole kaardimakseterminali, mis ID-kaardilt andmeid loeks.

Tehniline võimekus pole Vanatalu sõnul aga ainus põhjus, miks plastikkaardi kasuks otsustati. „Tegemist on ju delikaatsete isikuandmetega ka. Kui päring teha meie infosüsteemi, siis tuleb turvalisi liideseid teha kõikidele ettevõtetele. Selle väljatöötamine ilmselt nõuaks päris palju vaeva. Et saaks kohalikes omavalitsustes ja eraettevõtetel, kes tahavad vähenenud töövõimega inimestele anda soodustusi, et oleks lihtsam seda tõendada, siis mindi seda teed.“

Vanatalu nentis, et seadus kohustab töötukassat inimese töövõime kohta välja andma tõendi, mis niisiis teoreetiliselt võiks olla ka lihtsalt paberil. Otsustati aga plastikkaardi kasuks, kuna see on vastupidavam. „Samamoodi anname registreeritud töötutele vajadusel omavalitsuse jaoks ka paberil tõendi, et ta on registreeritud töötu, kui omavalitsus küsib toimetuleku saamise jaoks. Aga töövõime kaarti on tõenäoliselt rohkem vaja kui seda paberit.“

Kaartide saamiseks korraldati hange, mille võitis ID Süsteemide AS, kes seega kaardid valmistab. Töötukassal on hanke tulemusel õigus 2017. aasta lõpuks ehk pooleteise aasta jooksul tellida 70 000 kaarti (pluss-miinus kümme protsenti). Ühe kaardi hind on 9,97 senti, nii et maksimaalselt kulub sel ja järgmisel aastal nondele plastikkaartidele 6979 eurot. Seni on posti pandud veidi alla 100 kaardi.

Sel poolaastal käivad hindamisel ja saavad plastikkaardi inimesed, kes tahavad oma töövõimet hinnata päris esimest korda. „See on tõend, mis antakse pärast hindamist. Praegu on need uued inimesed, kes esimest korda tulevad hindama, kellel kunagi varem pole teises süsteemis töövõimetust määratud,“ osutas Vanatalu. Igal inimesel, kes on käinud arstil, töötervishoiuarstil või perearstil, on õigus alates 1. juulist minna töötukassasse ja lasta oma töövõimet hinnata.

„Sel aastal tuleb hindama kuni 7000 inimest,“ sõnas Vanatalu. Ta märkis, et näiteks möödunud kuul käis töövõimet hindamas 500 inimest. See tähendab ka seda, et järjest tehakse otsuseid ja saadetakse laiali ka kaarte. Järgmisel aastal kasvab hinnatavate arv prognoosi järgi märgatavalt – uuel aastal oodatakse töövõime hindamisele kuni 50 000 inimest.

Samuti oodatakse järgmisel aastal umbes 30 000 inimest kordushindamisele. Need on inimesed, kes on vanas töövõimetuspensioni süsteemis sotsiaalkindlustusametis arvel, kuid kellel saab tähtaeg täis, mistõttu on vaja töövõimet uuesti hinnata. Vanast süsteemist tulevad inimesed üle viie aasta jooksul, nii et aastaks 2020–2021 jõuavad kõik umbes 100 000 inimest arvele töötukassasse.

Praegu töövõimetuspensioni saavatel inimestel pole kohe töövõime tõendit tarvis. See määratakse aga viieks aastaks, nii et kui tähtaeg kätte jõuab, siis tuleb käia kordushindamisel. Seejärel hakkab uue süsteemi järgi töötukassa neile inimestele pärast hindamist maksma töövõime toetust, mis on osalise töövõime puhul umbes 192 eurot kuus ja töövõime puudumise korral ligi 337 eurot kuus.