Samal ajal maadleb Eesti majandus kriisiga: SKT vähenes kolmandas kvartalis statistikaameti esialgsel hinnangul 3,3 protsenti. Viimane tööpuuduse näitaja jõudis üle kuue protsendi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Euroopa tõukefondide raha on aga nimme nähtud ette selleks, et parandada eri projektide kaudu Eesti majanduse konkurentsivõimet, soodustada innovaatilisust, kõpitseda logisevat infrastruktuuri ja investeerida kõige tähtsamasse ehk inimestesse — haridusse ja õppimisse.

Kevadel lubas peaminister Andrus Ansip, et valitsus võtab eu­roraha kasutamise luubi alla ja teeb kõik endast oleneva kasutamaks rahalisi vahendeid võimalikult pal­ju, sest just need peaksid rasketel aegadel majandust ai­tama.

Valitsuse 17. aprilli pressikonverentsil nentis Ansip, et see on aktuaalne teema. „Euroopa Liidu vahendid elavdavad kindlasti meie majandust, kui neid ka­sutada, ja teiseks, nad tulevad otsapidi tagasi ka riigieelarvesse maksude näol,” rääkis Ansip siis.

Nüüd teame, et sügiseks pole seis kasutamisega aga paranenud — suures plaanis on kulutatud ainult peenraha. Miks siis? Peaminister Andrus Ansip ei soovinud nädalavahetusel seda küsimust Päevalehele kommenteerida, kuna rahandusministeeriumi ülevaade polevat temani jõudnud.

Rahandusminister Ivari Pa­dar teatas küsimuse peale esiteks rõõmsa häälega, et seda on koguni palju. “Perioodil 2004– 2006 kasutati esimesel aastal ainult üks protsent,” sõnas ta.

Aga praegu on käes Euroopa Liidu 2007.–2013. aasta finantsperiood ja selle teine aasta. 270 miljonit 53 miljardi kontekstis vist paljuks küll nimetada ei saa? “Selge on see, et see hea ei ole,” nõustus siiski ka Padar. „Rahandusministeerium on alates aprillist sellel asjal näppu taga hoidnud, et ministeeriumid oma allaktid ära teeksid. Enamik mää­ruseid on tänaseks ka valmis,” lisas ta.

Ministeeriumide määrusi on vaja selleks, et eri meetmetes olev euroraha tegelikult ka kulutamiseks avada. Rahandusminister viitab, et tema poolt on töö tehtud. „Mis puutub rahandusministeeriumi õigusaktidesse, siis need said valmis rohkem kui aasta eest, 2007. aasta augustis,” selgitas ta.

Majandusminister Juhan Partsi sõnul tuleb eristada kahte asja: rahade avamiseks otsuste tegemist ja reaalset kulutamist. „Majandusvaldkonnas on suuremad otsused tehtud. Loodan, et aasta lõpuks saavad kõik otsused tehtud,” oli ta optimistlik.

Rahandusministeeriumi ta­belis paistab silma, et selle taga, et kulutamise protsent on üldse nii suur, on tegelikult paljuski Partsi haldusalas olev Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. „Näiteks eksporditoetusi on praeguseks rohkem kulutatud, kui raha oli planeeritud,” tõi minister näite.

Haridusminister Tõnis Lukas aga hoiatas, et tema ministeeriumi all olevates rahastamismeetmetes võib tempo alaneda. „Tempo läheb maha järgmisel aastal ja ka sellel, sest kaasfinantseerimise võimalused pole nii suured,” hoiatas ta.

Järgmise aasta eelarvesse on plaanitud koos omafinantseeringuga rekordilise 14 miljardi eurokrooni kasutamine. Kuidas saab olla kindel, et see käiku läheb, kui tänavu on suudetud 2,8 miljardist kulutada vaid 270 miljonit krooni?

Rahandusminister Ivari Padar pidas sellist muret õigustatuks. „Jutt jumala õige, eks teatud hanked on kuhjunud aasta lõppu. Varsti hakatakse seda valli ületama,” lootis ta veel selle aasta näitajate paranemist.

Kuid rahandusminister Padar märkis ka, et järgmise aasta koha pealt teeb teda murelikuks pankade suurenenud umbusklikkus, mis võib saada takistuseks mõnele projektile kaasfinantseerimise leidmisel.