Mikrobioloogia professor: ei ole tõestatud, et Zika viirus teeks midagi tervele täiskasvanud inimesele, kes ei kavatse rasestuda
Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsari sõnul on eksperdid öelnud, et täiskasvanud inimeste seas kulgeb Zika viirus 80 protsendil ilma sümptomiteta. "20 protsendil inimestest on palavik, võib olla viiruslööve ja see kõik läheb kergesti mööda," kinnitas Lutsar ETV saates "Kahekõne".
Lutsari hinnangul on paanika põhjustanud mikrotsefaalia ehk loote väärareng, mistõttu lapsed sünnivad väiksema ajuga. "Need juhtumid ei ole kõik 100-protsendiliselt ära tõestatud," ütles Lutsar, kuid möönis, et näiteks meditsiiniajakirjas The New England Journal of Medicine tõendasid tippspetsialistid ära Sloveenia juhtumi, kus mikrotsefaalia oli põhjustatud Zika viirusest.
Professori kinnitusel on raske öelda, kui suur see probleem Ameerikas tegelikult on. Praegu uuritakse, kui palju esineb üldse mikrotsefaaliat aga teine tõestamist vääriv küsimus on see, kui paljud juhtumid on Zika viirusega seotud.
"Tervele täiskasvanud inimesele, kes ei kavatse rasestuda, ei ole praegu mingisuguseid tõendusi, et Zika viirus midagi teeks. Vaatame, mis maailma eksperdid ütlevad. Neil on rohkem informatsiooni kui meil siin, aga praegu ei tundu see olukord küll väga hull olevat," rahustas ta.
Praegusel ajal on viiruse transportimine ühest maailma otsast teise lihtne. "Tänapäeval lendavad lennukid ühelt mandrilt teisele ja ega sääsedki nendest lennukitest maha ei jää," tõdes Lutsar.
"On avaldatud arvamust, et ilmselt olid need eelmisel aastal Brasiilias toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlused, kui see [Zika viiruse - toim] puhang ilmselt alguse sai," sõnas Lutsar, lisades, et kindlat tõestus sellele ei ole.
Professor kinnitab, et Aedes tüüpi sääsed, mis Zika-viirust kannavad, meie laiuskraadil ei ela, sest siin on nende jaoks liiga külm kliima. "Meil on Culex tüüpi sääsed ja neil Zika viirust ei ole olnud. Ja isegi kui see mõni Culex tüüpi sääsk haigestub, siis meil puudub looduslik peremees, kelleks on inimahvid, kes seda üleval peavad," selgitas Lutsar
Professor naasis äsja Brasiiliast ning suurt Zika viiruse ohtu ta ei tundnud. "Brasiilia oli väga tore maa ja soovitan kõigil sinna minna," lausus ta.
Kolmandik HI-viiruse diagnoosi saanud inimestest ei jõua arsti juurde
Suurbritannia, Soome ja USA saatkonna esitatud märkuste kohta, et Eesti ei tegele piisavalt HI-viirusega, ütles Lutsar, et meie arstid on ilmselt piisavalt inimesi hoiatanud, kuid need ei ole elanikkonnani jõudnud. "Ma just mõtlesin, et kunas ma viimati nägin, millal rahvustelevisioonis räägiti HI-viirusest. Elanikkonna harimist on suhteliselt vähe olnud," leidis ta.
Samuti teeb professorit murelikuks see, et kolmandik inimestest, kes saavad teada, et nad kannavad HI-viirust, ei jõua arsti juurde. "Meil on ka teada see, et osa inimesi ei võta nii hästi ravimeid. Meie haiged tulevad arsti juurde suhteliselt madalate lümfotsüütide hulgaga, mis räägib sellest, et nad olnud kauem haiged, kui ainult mõned kuud," rääkis Lutsar.
Samas kinnitas ta, et probleemiga on tegelenud nii Tervise Arengu Instituut, Lääne-Tallinna keskhaigla kui ka Tartu ülikool. "See ei ole väga atraktiivne ka rahastuse mõttes. Igasuguse kroonilise asjaga harjub inimene ära," sõnas ta ja lisas, et kõigile on ravi kättesaadav.
Lutsari sõnul tuleb HI-viirusega tegeleda sellepärast, et see haigus nakkab, samal ajal kui näiteks kõrgvererõhutõbi ei ole nakkav. "Üks inimene on võimeline teist inimest nakatama, lisaks on meil tegemist haigusega, mis väga aeglaselt areneb. Inimene ei tunne end aastaid haigena, aga ta on potentsiaalselt teiste inimeste nakataja. Meil on väga head ravimid, aga meil ei ole vaktsiini," tõdes professor.
Kui inimene ravib HI-viirust, siis ei erine inimese elukvaliteet professori kinnitusel terve inimese omast. "Mõned uuringud ütlevad, et see on isegi parem, sest need inimesed käivad regulaarselt arsti juures. Et lahendatakse ka muud probleemid kiiresti ära," märkis Lutsar.
Professori hinnangul peaks Eesti tegevus HI-viirusega võitlemisel rohkem koordineeritud olema ja suurema riskiga piirkondades tuleks rohkem viirust testida. "Me peame rohkem testima just nendes piirkondades, mis meil on rohkem haavatavad - Tallinna linnas ja Ida-Virumaal."
Lutsar tõi välja, et on soovitatud testida täiskasvanud inimesi vanuses 16-50 üks kord aastas, kui nad pöörduvad ükskõik millise haigusega arsti juurde.
HIV-positiivsete arv meie ühiskonnas on professori andmetel kindlasti suurem, kui praegu teadaolevad 9000 juhtumit.
