"Trumpi inauguratsioonikõne oli eeskätt pöördumine oma valijate poole. Selles puudus katse tänada varasemaid presidente ning ühendada riik suure eesmärgi nimel, millest Trump ju nii palju rääkinud on," kirjutas Mihkelson Facebookis.

"Ka oli väga ilmekas, et kõnes puudus demokraatia ja vabaduse retoorika viisil, mis tavapäraselt on uue presidendi visiooni sidunud USA enda põhiseaduse alusmüüriga. Kas see üllatab? Ilmselt mitte, sest Trump on ja jääb Trumpiks. Kuidas olekski võimalik eeldada, et ta päevapealt muutuks."

Laupäev oli Washingtonis ja üle maa Mihkelson sõnul suurepäraseks näiteks, kuidas demokraatia töötab. Sajad tuhanded rahumeelsed meeleavaldajad tulid tänavale, et öelda, mida nad uue presidendi senisest tegevusest ja hoiakutest arvavad.

"Ka Trumpi madal toetusreiting võrreldes varasemate alustajatega viitab, et tal tuleks tõsiselt mõelda vastandumise (ka näiteks meediale, kellega käib tobe sõnasõda selle üle, kui palju ikkagi inimesi osales inauguratsioonil) vähendamisele," lisas Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on viimase nädalavahetuse kõige lootustandvam sõnum tulnud uuelt kaitseministrilt James Mattiselt, kes laupäeval Pentagoni töötajatele saadetud esimeses tervitussõnumis kinnitas: "tunnistades, et ükski riik ei ole turvaline sõpradeta, siis töötame koos välisministeeriumiga meie liidusuhete tugevdamise nimel".

"See on tähtsaim, mida meil silmas pidada. Aga vaieldamatult tuleb Trumpi presidentuur enneolematu. Esimesed tunnid on selle kinnituseks," lisas Mihkelson.