Mihkelson: Venemaa tõttu tuleb uuendada Euroopa julgeolekupoliitikat
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Euroopa muutunud julgeolekuolukorra arutelul Riigikogu ees, et on aeg ajakohastada Eesti julgeolekupoliitika aluseid ning survestada Euroopa Liitu uuendama julgeolekustrateegiat, mis pärineb aastast 2003.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Muutunud julgeolekuolukord Euroopas" arutelul rääkis Mihkelson, et mitmel pool maailmas on Teise ilmasõja järgne rahvusvaheliste suhete süsteem langenud väga suure surve alla.
Väliskomisjoni esimehe sõnul on Euroopa julgeolekule esitamas väljakutseid korraga nii Venemaa agressiivsus, islamiäärmusluse kasvav levik Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, Hiina pöördumatuna tunduv esiletõus maailma juhtriigiks ning piiriülesed globaalnähtused nagu näiteks küberterrorism või vaesusmigratsioon. Ka ebola võimaliku kiire leviku tõrjumisse tuleb tema sõnul väga tõsiselt suhtuda.
Mihkelson keskendus oma kõnes Venemaa viimase seitsme aasta tegevusele.
"Venemaast on täna kujunenud ehk isegi suurim väljakutse kogu läänemaailma sidususele," nentis väliskomisjoni esimees.
Eesti välis- ja julgeolekupoliitikast rääkides märkis Mihkelson, et valitsuse koostatud julgeolekupoliitika alused, mille viimane uuendatud versioon pärineb 2010. aastast, vajab ajakohastamist.
"Väliskomisjoni meelest on eriti viimasel aastal toimunud nii vahetult meie kui laiemalt kogu Euroopa julgeolekukeskkonnas muudatused, mis tingivad ka Eesti julgeolekupoliitika aluste ülevaatamise ning täiendamise. Valitsus võiks selle ette võtta esimesel võimalusel," ütles Mihkelson, kes kuulub opositsioonis olevasse IRL fraktsiooni.
Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikast rääkides ütles Mihkelson, et Eesti peaks suunama Euroopa Liitu rohkem keskenduma strateegilisele mõtlemisele.
"Ma väidan, et viimase puudulikkus on otsati ka kaasa aidanud julgeolekukeskkonna halvenemisele," ütles Mihkelson ja küsis retooriliselt, kuidas on võimalik, et EL-i seni ainus julgeolekustrateegia pärineb aastast 2003 - ajast, mil ühenduse liikmeid oli kõigest 15.
Mihkelsoni sõnul on katsed strateegiat uuendada siiani liiva jooksnud. Euroopa Liit peaks tema sõnul välja arendama sellise strateegilise kultuuri, mis võimaldab varast, kiiret ja kui vaja, ka jõulist sekkumist.
