“Eesti ja teiste Balti riikide taaskordne süüdistamine kontekstis, kus ta samas Venemaa puhul tõsiseid probleeme ei kipu nägema, töötab eeskätt tema enda juhitava assamblee autoriteedi vastu. Van der Lindenil on jäänud assamblee presidendi kohal olla veel viimane kuu, kuid tänaseks võib öelda, et varjamatu erapoolikusega on ta Euroopas paljude silmis langenud täht,” kirjutab Mihkelson oma ajaveebis.

Mihkelsoni sõnul püüdis Izvestija ajakirjanik intrigeerida ka tema nimega, kui midagi asjakohast peale poliitilise hämamise ei suutnud van der Linden esitada. “Jutud vabandamisest või vales süüdistamisest on nii hale ja vale jutt, et seda on kohe raske asetada euroopaliku poliitilise kultuuri konteksti. Liiati, kui osalemine Vladimiri oblasti arendusprojektis on otseseks kinnituseks tema erapoolikusest Venemaa kontekstis,” märgib Mihkelson.

“Taaskordne ametlik visiit (sellel aastal juba kolmas!) Venemaale iseenesest on juba nii küsitav ja arusaamatu, et mida ikkagi van der Linden seal ajab. Viimaste Venemaa valimiste eel ja järel ei suvatsenud ta midagi enamat öelda, kui et loota valimiste vaatlemise objektiivsusse.

Kuid kuidas sa saadki midagi enamat öelda, kui sinu tulevane majanduslik kindlustatus võib sinu igast sõnast sõltuda? Loodetavasti valib ENPA endale jaanuaris presidendi, kes seisab Euroopa Nõukogu ideaalide eest. Siiralt ja kohusetundlikult. Palju tahetud? Arvan, et siin lihtsalt pole alternatiivi.”.