Mihkelsoni sõnul pidid kahjuks hukkuma sajad inimesed kümnetest riikidest, et maailm saaks veelkord kinnitust Vene-Ukraina konflikti ohtlikkusest kogu maailma julgeolekule. "Kiiresti on vaja viia läbi sõltumatu rahvusvaheline uurimine objektiivsete tõendite, sealhulgas ka signaalluure andmete alusel, et selgitada välja konkreetsed süüdlased," ütles ta.

Väliskomisjoni istungil andis ülevaate viimastest arengutest Ukrainas välisminister Urmas Paet, kes tutvustas Eesti seisukohti Ukraina kriisi lahendamise küsimuses Euroopa Ülemkogul.

"Väliskomisjon toetab valitsuse seisukohta, et Ülemkogul vastuvõetud otsused tuleb võimalikult kiiresti ellu rakendada ning edasiste sanktsioonide kavandamise peamine eesmärk peab olema Venemaa agressiooni lõpetamine Ukraina vastu," märkis Mihkelson.

Väliskomisjon kuulas ära ka ülevaate olukorrast Lähis-Idas: Iisraeli ja Palestiina konfliktist, olukorrast Iraagis ja Süürias.

Väliskomisjon arutas Eesti seisukohti Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja nimetamise küsimuses. Toetati lähtekohta, et selleks peab saama isik, kellel on välispoliitiline kogemus ja kes mõistab Läänemere piirkonna julgeoleku olukorda, selgitas Mihkelson.