„Nagu ütleb NATO värske strateegiline kontseptsioon, siis alliansi vastu suunatud konventsionaalne oht on madal, kuid see pole täiesti välistatud. Seejuures ei maksa unustada ka näiteks võimalikku raketiohtu, mis võib lähtuda muu hulgas raketi- ja tuumavõimekust arendavast Iraanist,“ nentis riigikogu väliskomisjoni liige.

Kui aga Venemaast rääkida, siis on Mihkelsoni hinnangul meie kahepoolsetes suhetes peamiseks häirivaks teguriks vähene vastastikune usaldus, mida omakorda on tootnud meie keerukas lähiajalugu — sealhulgas ka viimased 20 aastat.

„Impeeriumite lagunemine on juba iseensest keerukas ning aeganõudev protsess, kus territooriumi kaotanud emamaal on sageli raske toimuvat adekvaatselt tajuda. Vanad kontrollimehhanismid enam ei tööta ning ajaloo võimas inerts ei lase normaalsel kahepoolsel ja vastastikku kasulikul suhtlemisel esile tõusta. Me oleme jätkuvalt seisus, kus alates Nõukogude Liidu lagunemisest pole toimunud ühtegi ametlikku kahepoolset visiiti ei presidendi, peaministri ega välisministri tasemel. See räägib nii mõndagi,“ märkis Mihkelson.

„Kindlasti ei süvenda usaldust, kui meie piiridele tuuakse Iskander-tüüpi raketid, kui massiivsetel sõjaväeõppustel mängitakse läbi rünnakut Balti riikide ja Poola vastu, kui ajaloovõltsimisevastase kampaania kaudu püütakse murendada meie rahvuslikku identiteeti, kui siiani ei taheta tunnistada kas või poole sõnagagi, mis toimus 1940-ndatel aastatel, kui osa meie elanikkonnast püütakse rakendada välispoliitika teenistusse ja nii edasi,“ jätkas ta.

Näha on positiivseid märke

Samas on Mihkelsoni kinnitusel mitmeid märke, mis räägivad suhetes toimuvast elavnemisest. „Viimase viie aastaga on kahekordistunud Eesti kaupade eksport Venemaale. Samas on eriti viimase aastaga jõudsalt kasvanud turistide arv Venemaalt, kes näevad oma silmaga, mis siin tegelikult toimub. See kindlasti on heaks eelduseks asjatute pingete maandamiseks," nentis poliitik.

Mihkelson rõhutas, et suhetes Venemaaga pole olemas võlukepikest, mis korraga kuhjunud probleemid hajutaks: „Vaja on lihtsalt aega, kannatust ja teadlikku tegevust selle nimel, et me eemalduksime kunagise impeeriumi maatriksist ning kujundaksime suhteid 21. sajandi globaalsele kontekstile kohaselt."

"Eesti on oma välispoliitikas pragmaatiline, sest me tajume väga hästi nii oma huve kui ka väärtusi ning me oskame nende eest seista. Venemaa teab seda hästi, mistõttu ei peaks olema välistatud uue lehekülje pööramine tulevikku suunatud suhetes,“ ütles ta lõpetuseks.