"SPD liikmete otsus lõpetab enam kui viis kuud kestnud Saksamaa uue valitsuse otsingud ja võimaldab Angela Merkelil asuda neljandat ametiaega liidukantsleriks. Suure tõenäosusega jääb see Merkeli viimaseks võimuperioodiks," ütles Mihkelson Delfile.

"Saksamaa sisepoliitika, mida veel enne septembrikuiseid valimisi peeti Euroopa üheks stabiilsemaks, on läbi teinud tõsise raputuse. Eriti raskelt on see mõjutanud sotse, kelle toetus on langenud ajaloolisse madalseisu," nentis Mihkelson. "Sotsid on mitmel pool Euroopa valimistel täielikult põrunud, mis viitab sellele, et tuleva aasta Euroopa Parlamendi valimistel võib toimuda suur muutus - sotsid võivad loovutada oma traditsioonilise positsiooni Euroopa Rahvapartei vastasjõuna," lisas ta.

"Saksamaa valitsuse moodustamine on heaks uudiseks kogu Euroopale. Pole kahtlust, et eriti Brexiti tingimustes muutub Berliini roll Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel veelgi olulisemaks," märkis Mihkelson. "Tõsi, veninud koalitsiooniloomine on andnud mõningase initsiatiivi Euroopa küsimustes Pariisile. Samas on selge, et Prantsusmaa ja Saksamaa tandem hakkab kujundama lähiaastatel jõuliselt Euroopa Liidu ühispoliitikaid," lisas väliskomisjoni esimees.

"Seetõttu on ka Eestil oluline pöörata rohkem tähelepanu erinevatel tasanditel ja valdkondades suhete laiendamisele Pariisi ja Berliinile. See ei puuduta mitte üksnes meie välisteenistust, vaid ka erialaministeeriume, eriti näiteks rahandusministeeriumi," märkis Mihkelson.

Saksamaa sotsiaaldemokraatliku partei SPD liikmed toetasid hääletusel senise suure koalitsiooni ehk SPD, CDU ja CSU võimuliidu jätkamist. Saksa avalik-õigusliku telekanali ZDF teatel osales hääletusel 378 437 SPD liiget 436 722-st. Kehtivaid hääli oli 363 494, neist 239 604 ehk 66,02 protsenti koalitsiooni poolt ja 123 329 ehk 33,98 protsenti vastu. SPD koalitsioonist keeldumine oleks tõenäoliselt toonud kaasa erakorralised valimised.