Mihkelson: Rogozinit ootab poliitpagendus?

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Marko Mihkelsoni arvates tähendab marurahvuslike vaadete poolest tuntud Vene poliitiku Dmitri Rogozini nimetamine Venemaa esindajaks NATO juures korraga kahe eesmärgi teenimist.

Rogozini näol on tegemist Venemaa esimese tsiviilisikust esindajaga kaitsealliansi juures, sest kaks varasemat on olnud kindralipagunites mehed, kirjutab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Mihkleson oma blogis.

Rogozin on oma senises karjääris olnud paras jänesehaakide tegija. Juba 1990ndate aastate algusest on ta pidevalt püüelnud Kremli aupaiste lähedust, kuid alati on ta jõudnud lootusetusse tupikusse. Seejuures on ta alati ennast passitanud rahvusšovinistliku liiniga, olles 2006. aasta novembrist ka liikumise “Vene marss” eesotsas.

Mihkelsoni arvates teenib Rogozini võimalik nimetamine Venemaa esindajaks NATO juures korraga sisuliselt kahte eesmärki. Muidugi siis, kui see ikka teoks saab. Esiteks on Rogozini senine NATO-vastasus kahasse marurahvuslike hoiakutega Moskva signaaliks Läänele — me ei pea seda organisatsiooni kuigi tähtsaks.

Kuid isegi olulisemaks peab Mihkelson nende analüütikute arvamust, kelle meelest saadetakse Rogozin lihtsalt poliitpagendusse. Kuna Rogozin on võimude poolt eesseisvaid valimisi silmas pidades kõrvale tõrjutud, siis ehk otsustati tülikast poliitfiguurist lihtsalt nõukogulike meetoditega vabaks saada. Samas saab selle sammuga lüüa justkui kaks kärbest ühe hoobiga.

Siiski ei saa jätta märkimata ühte helgemat aega Rogozini karjääris, kus ta Riigiduuma väliskomisjoni esimehena etendas suhteliselt pragmaatilist rolli Kaliningradi teema käsitlemisel kõnelustel Leedu ja Euroopa Liiduga.

„Seetõttu oleks ehk liiast üle tähtsustada või dramatiseerida Rogozini võimalusi uues võimalikus ametis. Venemaa prioriteedid on kindlasti mujal. Tõsi, NATO laienemisele vastuseis kuulub nende hulka,” resümeerib Mihkelson.