Mihkelson: riigikogu pole kunagi Eesti-Vene piirileppe teksti muutnud
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Eesti-Vene piirileppega seonduvalt üks suurimaid müüte väide, nagu oleks riigikogu 2005. aastal muutnud piirilepete teksti ja lisanud sinna oma preambula.
"See on suurim müüt, mis kuidagi ei kipu tegelikkust tunnistama. Esiteks, parlament ei saa juba sõlmitud lepingute teksti muuta! Parlamendi roll on kas lepe heaks kiita ehk ratifitseerida või tagasi lükata. Seega tegi riigikogu 2005. aastal deklaratsiooni ehk preambula ratifitseerimisotsuses. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt on sellistel deklaratsioonidel siiski vaid siseriiklik mõju. Ka Venemaa on teinud erinevatele rahvusvahelistele lepetele oma deklaratsioonid ratifitseerimisseaduse teksti," kirjutab Mihkelson oma blogis.
Saadik lisas ka, et mis puutub viidet Tartu rahule, siis seda pole lepete tekstides kunagi olnudki. Mihkelson tõi välja, et välisministrid Kallas ja Primakov otsustasid juba 1996. aasta kohtumisel Petroskois, et senistele lepingutele, kaasa arvatud Tartu rahule, piirileppe tekstis viiteid ei tehta.
"Tartu rahu mainiti 2005. aasta ratifitseerimisseaduses ainult selle pärast, et vältida pahatahtlikke tõlgendusi Eesti õigusliku järjepidevuse teemal. Tänaseks on konsultatsioonid andnud tulemuse, mis ei nõua meilt enam seesuguse deklaratsiooni tegemist, kuna rõhutavad leppe tehnilist iseloomu. Seega nii Tartu rahu artikkel 2 kui meie õigusliku järjepidevuse põhimõte oleks uue leppe endaga kaitstud," lisas Mihkelson.
Rääkides Venemaa võimalikest tagamõtetest piirileppe sõlmimiseks, leidis Mihkelson, et ta ei ole tunnetanud, nagu Venemaal oleks lepet rohkem vaja kui Eestil. Saadik tõi näitena välja, et paar aastat tagasi Norraga pärast 40 aastat vaidlusi piirilepet sõlmides püüti ka seda lahti mõtestada, kuid ühtegi "vandenõud" ei avastatud.
"Meil on teada, et Venemaa president andis eelmisel aastal oma välisministeeriumile korralduse astuda samme piiride määratlemisel seal, kus küsimused lahti. Kui üldse otsida siit suuremat pilti, siis soovitaks heita pilgu Arktikasse. Sealsed piiriprobleemid omavad väga suurt strateegilist tähendust," arvab Mihkelson.
Mihkelson lisas lõpetuseks, et väär on ka arusaam sellest, nagu oleks Euroopa Liit Eestile piirileppe sõlmimiseks survet avaldanud. "Küll on aga arusaadavalt Euroopa partnerid väga huvitatud, kuidas piirikonsultatsioonid kulgevad. Tegemist on ju ikkagi Euroopa piiriga," kirjutab Mihkelson.
