Mihkelson rääkis venekeelsele "Aktuaalsele kaamerale", et president Barack Obama astutud samm pole üllatav, sest vihjeid raketikilbi osiste Poolasse ja Tšehhi paigutamisest loobumisest oli tehtud ka varem, vahendab ERR Uudised.

"See on tegelikult osa Obama administratsiooni laiemast välispoliitilisest käitumisest, mille sisuks on püüd leida lahendusi sellistele suurtele globaalsetele probleemidele, nagu näiteks Iraani või ka Põhja-Korea tuumarelva küsimus, tuumarelva leviku probleemid, ka olukord Afganistanis. Ja lisaks veel tuumarelvastuse piiramise küsimus, kus on otseselt käimas läbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel," rääkis poliitik.

Mihkelson meenutas, et Venemaa välispoliitika üks suund - ka suhetes Ameerika Ühendriikidega - on olnud selgelt ja jõuliselt eitav seisukoht raketikilbi osiste paigutamisse Poolasse ja Tšehhi vabariiki. Tema sõnul on mitmed analüütikud viidanud sellele, et Obama otsus ei ole tingitud sellest, nagu ei lähtuks Iraanist Euroopale ohtu, vaid pigem soovist leida võimalusi Venemaaga pragmaatiliste lahenduste leidmiseks eelnimetatud probleemidele.

Mihkelson rääkis, et raketikilbi teema on saanud sümboolse tähenduse, mistõttu Venemaa võib täna öelda, et tema survel on USA loobumas teatud väekontingendi paigutamisest Ida-Euroopasse, ning see võib avaldada mõju ka Venemaa välispoliitilisele käitumisele siinse regiooni suhtes.