Mihkelson Putini käsust sõjavägi lahingvalmidusse seada: arvestades sellenädalasi pingeid, ei pruugi tegemist olla pelgalt õppusega
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et Putini käsus pole midagi ebatavalist, kuid saadik nentis, et Venemaa järgmisi samme tuleb jälgida ettevaatusega.
Venemaa president Vladimir Putin andis täna hommikul käsu seada sõjavägi täielikku lahinguvalmidusse, teatas äsja AFP andmeil Kremli pressiteenistus.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas, et Putini käsk puudutab esialgu ainult Kesksõjaväeringkonda. Mihkelson rääkis, et tegelikult pole sellistes õppustes Venemaal midagi eriskummalist, sest täieliku lahinguvalmiduse õppusi on viimasel ajal Venemaal läbi viidud mitmeid.
Küll aga arvas Mihkelson, et Ukraina ja lääneliitlased peaksid kõrgendatud lahinguvalmiduse suhtes olema eriti tähelepanelikud ja ettevaatlikud.
Ta meenutas 2008. aasta augustit, kui Venemaa tungis Gruusiasse, ja nentis, et ka sellele eelnesid suured õppused.
"Mina isiklikult arvan, et tegemist ei pruugi olla kõigest sõjaväeõppusega, arvestades sellenädalasi pingelisi vahejuhtumeid Ukrainas," sõnas Mihkelson.
Väliskomisjoni esimehe sõnul ei saa välistada, et lahinguvalmidust Ukraina vastu ära kasutatakse, ning seepärast tuleb pöörata kõrgendatud tähelepanu sellele, millises suunas sõjaväelased õppustel liiguvad.
Mihkelsoni sõnul teeb ettevaatlikuks see, et Putini käsk täielikuks lahinguvalmiduseks tuli päev pärast seda, kui Ukraina president Petro Porošenko kuulutas välja nädal aega kestva ühepoolse vaherahu. "Relvarahu näitab seda, et Ukrainal on kindel soov teha lõpp verevalamisele, säilitades sealjuures oma territoriaalsed huvid," lisas Mihkelson lõpetuseks.
