Mihkelson: pole mingit alust arvata, et USA oma väed Putinile meeldimiseks Baltikumist välja viiks
Küll aga võiks Eesti diplomaadid Mihkelsoni sõnul uurida Washingtonist ametlikult järele, kas selliseid ettepanekuid on esitatud ja kui, siis millisel kujul need julgeolekunõukogus ringlevad.
„USA on viimase 12 kuuga suurendanud oma kohalolekut ja toetust NATO idaveere, sealhulgas Balti riikide julgeoleku tugevdamiseks,” nentis riigikogu liige ja välispoliitika ekspert Marko Mihkelson. „Selleks on peaaegu konsensuslik toetus USA Kongressis. Pole mingit alust arvata, et Ühendriigid võiksid täna oma poliitikat muuta ja minna “Jalta" kokkulepete teele."
Mihkelsoni sõnul on samas hea, et kõikvõimalikud ideed avalikkuse ette jõuavad, sest mida enam me teame võimalikust sellesisulisest mõtetest või sõna otseses mõttes mõjutustegevusest meie liitlaste juures, seda kindlam on, et ükski taoline ettepanek ei leia kunagi vähimatki toetust.
Delfi kirjutas täna hommikul, et idee, mille kohaselt peaks USA "Venemaaga uue suhte loomise huvides oma huvid ümber piiritlema" saabus lauale peagi pärast Trumpi presidendiks saamist ehk 2017. aasta veebruaris.
Seda väidavad kaks endist valitsuse töötajat, kellest ühe sõnul kuulis ta seda strateegilise planeerimise osakonna juhtivtöötajalt Kevin Harringtonilt. Ettepanek jäi ainult ideetasandile, aga see on märgilise tähendusega: see on teadaolevalt esimene kord, kui Trumpi abilised käivad välja mõtte Putini rõõmustamiseks USA vägede paigutust muuta. Harrington oli kogu aeg seda meelt, et Venemaa-vastased sanktsioonid, sh Balti riikides vägede hoidmine teevad USA-le pikas plaanis pigem kahju.
Mihkelson rõhutas, et julgeolekunõukogu vanemametniku Harringtoni väidetav ettepanek langes ajaliselt perioodi, kui president Trumpi julgeolekunõunikuks oli veel kindral Flynn. „Flynn oli sunnitud lahkuma vähem kui kuu aega pärast president Trumpi asumist USA presidendiks. Tema suhtes on algatatud menetlus võimalikust seosest Venemaa mõjutustegevusega USA valimiskampaania eel ja järel,” selgitas Mihkelson ettepaneku tagamaid.
„Pole saladus, et Venemaa huvi eesmärgiks on olnud mõjutada erinevaid lääneliitlaste pealinnu viisil, et need loobuksid Venemaa vastastest sanktsioonidest. Sellised ideed levisid tõepoolest ka mõnes Trumpile lähedases ringkonnas vahetult pärast presidendivalimisi,” nentis Mihkelson. „Kuid need pole kunagi jõudnud kaugemale uitmõtetest. Sealhulgas just USA ajakirjanduse professionaalne tegevus on paljastanud Venemaa mõjutustegevuse ning katse muuta USA pikaajalist poliitikat liitlaste suunal.”
Samas kinnitab see infokild Mihkelsoni sõnul, et Eesti diplomaatiline tegevus nii Washingtonis kui ka teistes liitlaste pealinnades on väga oluline Eesti julgeoleku pideval kindlustamisel.
Mihkelson märkis, et kuna Harrington jätkab tööd julgeolekunõukogus, siis võiks Eesti diplomaadid Washingtonis küsida ametlikult järle, kas ja millisel moel on sellised ettepanekud julgeolekunõukogus ringelnud.
