Endine Postimehe peatoimetaja ja riigikogu liige Marko Mihkelson avaldab oma blogis hämmastust Anna-Maria Galojani Eesti välispoliitikat analüüsiva artikli üle The Baltic Times’is.

“Arvamusküljel vaatas vastu pealkiri: “The Difficult Lessons of Estonia’s Foreign Policy”, autoriks Tartu ülikooli “political scientist and foreign policy analyst” Anna-Maria Galojan,” kirjutab Mihkelson, kuidas ta Galojani analüüsi peale sattus. 

“Mõnevõrra ambitsioonika tiitliga ennast pärjanud Galojani lugu on üks kummalisemaid arvamusi, mida ma viimastel aastatel olen Eesti välispoliitika kohta lugenud. Ta räägib sellest, kuidas Eesti poliitikud ja diplomaadid käsitlevad demokraatiat, inimõigusi ja majandust vaid läbi emotsioonide. Näiteks toob ta eelmisest aastast toetuse Gruusia presidendile Saakašvilile (kes olevat rünnanud Lõuna-Osseetiat), mis nüüdseks olevat asendunud tena taunimisega (kuna viimane olevat persona non grata Läänes). Huvitav, millel põhineb selline kõõrdarvamus? Eesti on alati toetanud Gruusia demokraatlikke reforme ning territoriaalset terviklikkust, mitte ühe või teise poliitiku tegemisi,” kinnitab Mihkelson.

“Teise näitena räägib Playboy kaanetüdruk sellest, kuidas Eesti ametlik välispoliitika suhetes USAga hoiab üksnes vabariikliku partei poole. Jällegi, kust selline mõte? Küsimus pole parteides, vaid poliitikas, mida ajab administratsioon. Olgu see siis demokraatlik või vabariiklik,” nendib poliitik ning lisab, et alati võiks välispoliitikat paremini ajada.

“Ometi jätab Galojani artikkel meie olusid vähetundvale inimesele küll väga kentsaka ja vildaka mulje. Usun, et BT toimetuses on siiski ajakirjanikke, kes suudavad lugude kvaliteeti enne nende trükkilubamist hinnata,” loodab Mihkelson.