Mihkelson: piirilepingute sõlmimine ei muuda meie hoiakuid Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas
Eesti-Vene piirilepped on praeguses poliitilises olukorras olulised rahvusvahelise õigusselguse saavutamise nimel. Eesti huvides on, et oleks võimalikult vähe halle alasid, leiab riigikogu IRL-i fraktsiooni ja riigikaitsekomisjoni liige Marko Mihkelson.
Muutunud julgeolekukeskkond ning migratsioonikriis üksnes tõestavad, kui oluline on püsiv selgus ning tõhus valve Euroopa Liidu ja NATO välispiiridel. Eesti-Vene piirilepped on tänases olukorras eriti olulised rahvusvahelise õigusselguse saavutamise nimel.
"Eesti huvides on selline rahvusvaheliste suhete keskkond Venemaaga, kus on võimalikult vähe halle alasid. Mida rohkem on meil vastastikku sõlmitud ning rahvusvahelisele õigusele vastavaid lepinguid, seda parem," sõnas Mihkelson Delfile.
Ta lisas, et keegi ei loo väärettekujutust, et pelgalt lepingud on julgeoleku tagatiseks, kuid veel vähem on selleks lepingute puudumine. "Seetõttu pole ka piirilepped kaotanud vähegi tähendust, pigem vastupidi. Piirilepingute sõlmimine ei muuda meie hoiakuid Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas. Ja piirilepingute sõlmimine ei kahjusta mingil viisil meie õigusliku järjepidevuse põhimõtet."
Teisalt jõustuvad lepingud ikkagi alles siis, kui need ratifitseeritakse mõlemas parlamendis. Mihkelsoni sõnul oleks parim, kui riigileppe ratifitseerimine toimuks samaaegselt nii Tallinnas kui Moskvas: nüüd on järjekord oma sammude astumisel Riigiduumal.
Riigikogus läbis esimese lugemise Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle poolt oli 63, vastu 13 riigikogu liiget.
Poolt olid: Yoko Alender, Deniss Boroditš, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Johannes Kert, Toomas Kivimägi, Eerik-Niiles Kross, Martin Kukk, Kristjan Kõljalg, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Maris Lauri, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Keit Pentus-Rosimannus, Mati Raidma, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Andre Sepp, Imre Sooäär, Anne Sulling, Urve Tiidus, Terje Trei Reformierakonnast; Andres Anvelt, Kalev Kotkas, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Jaanus Marrandi, Marianne Mikko, Sven Mikser, Eiki Nestor, Ivari Padar, Urve Palo, Heljo Pikhof, Mihkel Raud, Mark Soosaar, Tanel Talve, Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast; Maire Aunaste, Siim Kiisler, Viktoria Ladõnskaja, Andres Metsoja, Marko Mihkelson, Kalle Muuli, Mart Nutt, Juhan Parts, Priit Sibul, Ken-Marti Vaher, Einar Vallbaum IRL-ist; Dmitri Dmitrijev, Mihhail Korb, Valeri Korb, Siret Kotka, Aadu Must, Andrei Novikov, Rein Ratas, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Erki Savisaar, Vilja Savisaar-Toomast, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonnast; Ain Lutsepp, Artur Talvik Vabaerakonnast.
Vastu olid 13 liiget: Jüri Adams, Andres Ammas, Krista Aru, Monika Haukanõmm, Andres Herkel Vabaerakonnast; Igor Gräzin Reformierakonnast; Mart Helme, Martin Helme, Jaak Madison, Raivo Põldaru, Henn Põlluaas, Arno Sild EKRE-st; Helir-Valdor Seeder IRL-ist.
Erapooletuks jäid 2: Aivar Kokk IRL-ist ja Madis Milling Reformierakonnast.
Hääletamata jättis 11 liiget: Peeter Ernits, Heimar Lenk, Jüri Ratas, Märt Sults, Tarmo Tamm, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev Keskerakonnast, Remo Holsmer, Heidy Purga, Aivar Sõerd Reformierakonnast, Uno Kaskpeit EKRE-st.
