Mihkelsoni sõnul on julgeoleokuolukord Euroopas tervikuna muutunud halvemaks ja pole näha, et see lähiajal paraneks. "Peame harjuma uue normaalsusega, mille sisuks on terav vastasseis Venemaa ja lääne vahel. Seda võib kirjeldada kui külma hübriidsõda," lausus Mihkelson.

Venemaa eesmärk on lääne ühtusst ühel või teisel viisil proovile panna, seda ennekõike Ukrainas küsimuses: kuidas Ukrainat toetada, kas Ukrainale anda sõjalist abi ja mida teha sanktsioonidega Venemaa suhtes. Need kõik on Venemaa välispoliitika esmased sihid.

"Ei saa aga välistada, et mõne vene strateegi unistuseks on NATO ühtsuse proovilepanek," oletas Mihkelson. Tema sõnul kinnitab kõik toimuv, et
õige on olnud Eestis juba aastaid aetud poliitika tugevdada oma kaitsevõimet ja saavutada liitlaste suuremat kohaololekut.

Meie kollektiivne heidutusvõime peab tõusma, oluline on liitlaste arvukam kohalolek. 66 aastat NATO ajalugu peaks Mihkelsoni sõnul andma ka kõige pöörasematele ideedele vastuseks, et pole mõtet proovida.

Mihkelsoni sõnul ei ole Falloni hoiatuses iseenesest midagi uut, sest taolise võimaluse eest on korduvalt hoiatatud juba alates Ukraina kriisi puhkemisest.

"Meie kohus on selles narratiivis rõhutada, et Balti riigid on NATO ja iga katse NATOt proovile panna ei puuduta ühe või teise riigi, vaid ka NATO enda saatust," ütles Mihkelson.