"See on kindlasti Ukraina lähiajaloo üks kõige olulisem sündmus, mis loob uued võimalused riigivalitsemise reformimiseks ning Ukraina lähendamiseks Euroopa Liidule," ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Mihkelson tõdes samas, et viimased kuud on näidanud, et Ukraina uus valitsus ja ka president on siiani olnud väga tagasihoidlikud reformipoliitika elluviimisel. "Osad poevad sõja, osad vana parlamendi taha," tõi ta välja võimalikud põhjused.
Mihkelsoni sõnul pole kahtlust, et lisaks Venemaa agressioonile on teiseks suurimaks väljakutseks võitlus korruptsiooniga. "Kahjuks pole viimase osas sisuliselt midagi veel tehtud," tõdes just Ukrainast naasnud Mihkelson.
"Läinud nädalal kuulsin Kiievis Lääne investoritelt koguni arvamust, et praegu on korruptsioonitase Ukrainas kõrgem kui aasta tagasi president Janukovitši ajal," meenutas Mihkelson.
Igatahes on tema sõnul selge, et pärast homset ratifitseerimist ning hiljemalt uue parlamendi valimist 26. oktoobril ei peaks olema küll ühtegi vabandust võtta, et algatada kiired ja jõulised reformid korruptsiooni vastu ning tervikuna haldussuutlikuse kasvatamiseks.
"Mõistagi ei muutu palju üleöö, kuid siiani pole Jatsenjuki valitsus suutnud selles vallas veenvaid tegevusi ette võtta," nentis Mihkelson.
Mihkelson osales Kiievis toimunud Jalta Euroopa Strateegia aastakonverentsil, kus üheks peaesinejaks oli ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.
