Isegi, kui organisaatoritel olid mõned teised eesmärgid, on igal juhul pisike paanika oma tööd tegemas ning välisinvestorite tundeid riivamas, kirjutab riigikogu liige Marko Mihkelson.

“Avage näiteks kasvõi Google News märksõnaga “Estonia” ja te leiate pika rea rahvusvahelistest uudistest, mis käsitlevad krooni devalveerimisohtu või siis paanikat selle ümber,” toob Mihkelson näiteks.

“Pole mingi saladus, et rahandussüsteemi stabiilsus ning usaldusväärsus on väga oluline osa rahvuslikust julgeolekust. Igasugune rünne või provokatsioon rahvusliku valuuta vastu võib mõjutada riigi julgeolekut. Seepärast on äärmiselt oluline selle küll õnneks väikesemahulise paanika korraldajad ning nende motiivid kiirelt välja selgitada,” kirjutab Mihkelson.

Eesti ja ka teiste Balti riikide kuvand praeguses maailma finantsajakirjanduses kipub olema pigem negatiivne, mis suurendab survet nii välisinvestorite usaldusele kui ka näiteks Euroopa Keskpanga analüütikute arvamusele meie tegelikest väljavaadetest liituda euroga.

“Just euroga ühinemine on see, mis peaks kujunema meie valitsuse üheks peamiseks prioriteediks lähematel aastatel. Kahju muidugi, et esimene võimalus selle sammu astumiseks lasti 2005.-2006. aastal osatise omapoolse loiu tegevuse tõttu käest. See oli meie esimene suurem põrumine Euroopa Liidus.”

Mida kauem on Eesti eemal eurotsoonist, seda rohkem võib volatiilse finantsmaailma tingimustes tekkida kellelgi isu meie suhteliselt väikesemahulise majanduse tundlikel teguritel mängida, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Mihkelson. “Ja mitte ainult omakasu saavutamise eesmärgil, vaid sisemise stabiilsuse ja julgeoleku kõigutamise nimel.”