"Läbimurdest on veel väga vara rääkida. Eriti selle tõttu, et Ida-Ukrainas ei tegutse mitte üksnes kohalikud separatistid, vaid ka Vene eriüksuslased. Väidetavalt võttis Slovjanski linna enda kontrolli alla sama üksus, mis 27. veebruaril hõivas Krimmi parlamendihoone. Tegemist olevat Venemaa 45. üksiku õhudessantvägede spetsnazi polguga. Venemaa mõistagi eitab oma väeüksuste kohalolekut Ida-Ukrainas," kommenteeris Mihkelson.

Tema hinnangul ei saa rääkida olukorra lahenemisest enne, kui Venemaa ei vii Ida-Ukrainast välja oma "rohelisi mehikesi" ehk eriüksuste võitlejaid. "Samuti peaks Venemaa viima Ukraina piiridelt ära sinna kogutud mitmekümnetuhandelise löögijõu, rõhutas Mihkelson.

Ta märkis, et tuleb mõista, et sündmused Ida-Ukrainas on esile kutsutud eeskätt Vene propaganda ning erioperatsioonide tulemusel. Ukraina võimud peaksid aga tegema kõik, et taastada põhiseaduslik kord - "eriti Donetski oblastis, aga ka mujal," ütles Mihkelson ja lisas, et see võimaldaks läbi viia 25. maiks kavandatud presidendivalimised ning alustada sisulist põhiseaduse muutmise protsessi. "Viimane on aga mõistagi välistatud välise surve tingimustes," tõdes ta.

Eile toimus Genfis kriisikohtumine Euroopa liidu, USA, Venemaa ja Ukraina esindajate vahel. Väidetavalt saavutati seal läbimurre: Venemaa ja USA välisministrid Sergei Lavrov ja John Kerry ütlesid, et jõuti üksmeeleni ja sõlmiti kokkulepe tegemaks ühiseid jõupingutusi olukorra parandamiseks.

Lavrovi ja Kerry sõnul jõuti kokkuleppele, et ebaseaduslikud sõjalised üksused Ida-Ukrainas tuleb laiali saata, ning et kõik valitsushoonete okupeerijad peavad oma relvad üle andma ja hoonetest lahkuma.