Mihkelson: Euroopa liitlased lõpetagu vingumine ja näidaku oma valmisolekut töötada toimivate transatlantiliste suhete nimel
Kahjuks kinnitas Venemaa välisminister Sergei Lavrov Münchenis taas, et Venemaa on pigem valmis suhteid Läänega pingestama kui et vastupidi, ütles Delfile riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.
"Ei maksa endale luua illusiooni, et Venemaa agressiivsuse tingivad justkui Eesti või tervikuna NATO otsused oma kaitset tugevdada. Venemaa eesmärk on kaugelt suurem ja sügavam kui üksnes Eesti või teiste Balti riikide suveräänsus," kommenteeris Mihkelson kaitseminister Margus Tsahkna kohtumist USA mereväe ülema admiral Michelle Howardiga, kus räägiti Läänemere mere- ja õhujulgeolekust.
"Kahjuks kinnitas Venemaa välisminister Lavrov Münchenis taaskord, et Venemaa on pigem valmis suhteid Läänega pingestama kui et vastupidi. Pole kahtlust, et Venemaa strateegiliseks eesmärgiks on juba pikema aja jooksul olnud Lääne ühtsuse lõhkumine, sealhulgas Euroopa Liidu ja NATO lagundamine," sõnas Mihkelson. "Seetõttu on loomulik, et NATO võtab tõsiselt oma peamist ülesannet – kollektiivkaitset. Liitlasüksuste peatne saabumine Eestisse on selle kinnituseks. Loomulik on ka see, et heidutus Venemaa agressiivsete ambitsioonide vastu peab sisaldama ka õhu- ja merekomponenti, ilma milleta on maaväed kergeks sihtmärgiks. Selles osas käib liitlastega pidev võimearendus."
Mihkelsoni sõnul on kaitsekulutuste tõstmine riigiti vähemalt 2 protsendile SKPst NATOs ammu kokku lepitud, seetõttu ei saa ka USA uue administratsiooni hoiakut võtta kuidagi väga erilisena. "On täiesti ilmne, et Euroopa liitlased peavad oma kaitsekulutustele rohkem tähelepanu pöörama ning viima need vastavusse tegelike ohtude tõrjumiseks vajalike võimekustega. NATO ei saa olla pikaajaliselt jätkusuutlik, kui üks riik katab kolm neljandikku kõigist kulutustest," kommenteeris Mihkelson Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri neljapäeval öeldut, et Euroopa ei tohi alistuda USA nõudmistele tõsta sõjalisi kulutusi, öeldes, et arengu- ja humanitaarabi võib samuti julgeolekuks lugeda.
"Junckeri väljaöeldu peegeldab minu meelest pigem tema kibestumist selle üle, et USA president Trump on olnud Euroopa Liidu suhtes silmnähtavalt kriitiline. Viimane pole samuti kuidagi enneolematu, sest ka president Obama ei hiilanud sugugi eriti soojate hoiakutega Euroopa Liidu suhtes."
Mihkelson ütles, et Euroopa liitlastel oleks viimane aeg lõpetada vingumine ning selle asemel näidata enesekindlalt oma valmisolekut töötada püsivate ja toimivate transatlantiliste suhete nimel.
Küsimusele, kas USA asepresident tõi kumisel president Kersti Kaljulaidiga Balti riike esile kui kõige paremaid partnereid, vastas Mihkelson: "Ma ei tahaks kommenteeerida Pence’i väljaütlemisi, sest polnud ise ei Münchenis ega kohtumise juures. Küll aga võin kinnitada, et eriti Eesti on oma kaitsekulutuste määraga (2,2% SKPst) selgelt esiplaanil. Mart Laari poolt 2011. aastal valitsuses läbiviidud otsus toob meile täna tagasi hulgaliselt välispoliitilisi dividende. Eestit tuuakse pidevalt esile kui oma liitlaskohustusi tõsiselt võtvat liikmesriiki. Seda teab väga hästi ka asepresident Pence ning teised USA administratsiooni liikmed."
