“Ehk tõlgituna — Euroopa ühtsem käitumine on efektiivne tegur suhetes Venemaaga,” kirjutab Mihkelson oma
.

“Teiseks tuleb silmas pidada, et Teise maailmasõja tagajärgede ning kommunismi kuritegude teadvustamise küsimus on Venemaale üks kõige valusamaid ja identiteeditundlikumaid. See aga võib viidata asjaolule, et eeskätt Balti riigid, aga ka Ida- ja Kesk-Euroopa riigid tervikuna, jäävad Venemaa agressiivvälispoliitika märklaudadeks ka lähemal ajal.”

Venemaa välisministeeriumi koduleheküljel leiduvas enam kui 150-leheküljelise ülevaates riigi välispoliitikast 2007. aastal näeb Moskva suhteid Balti riikidega erinevatena, kusjuures kriitikateravik on suunatud Eestile.

“Tõsi, midagi üllatavat siin pole. Sarnast — jaga ja valitse, käitumist on Venemaa välispoliitika evinud mitte üksi meie, vaid kogu läänemaailma suhtes juba aastaid, kui mitte aastakümneid. Jutt sellest, et Eesti ei soovi suhete normaliseerimist Venemaaga, on lihtsalt propagandistlik vale,” nendib Mihkelson.