USA ajaloolane ja ajakirjanik Anne Applebaum kirjutas Kanada poliitikaportaalis iPolitics, et just Eesti peaks 4.-5. septembril Walesis toimuval NATO tippkohtumisel võtma juhtrolli kõigil Ukrainat puudutavatel aruteludel.

Mihkelson arvas, et meie positsioon on selleks igati sobilik, kuna oleme liitlastena olnud kohusetundlikud ja kulutame 2% SKT-st riigikaitsele. "Eestil on NATOs tänaseks kujunenud eriti hea positsioon olla sõnakam alliansi tegevuse kujundamisel," tõdes Mihkelson.

Samas väljendas ta kahtlust, kas Eesti delegatsioon ka reaalselt juhtrolli võtmiseks valmis on. "Walesi tippkohtumisel peab peaminister Rõivas eeskätt liitlasi veenma Eesti kaitsevõime kollektiivses tugevdamises. Seejuures on oluline, et me juba ette ei oleks allaandlikud. Peaministri nõuniku Peetersi intervjuu Eesti Päevalehele polnud kuigi veenev," ütles Mihkelson.

Ta viitab peaminister Taavi Rõivase kaitsenõuniku Kadri Peetersi antud intervjuule, milles viimane ütleb muuhulgas, et Eesti pole suuri NATO eelpositsioneeritud vägesid enda territooriumile kunagi soovinudki ja tuletab meelde, et NATO kohalolek on siin viimasel ajal juba üpris rahuldavas mahus suurenenud.

Mihkelson aga arvas, et Eesti esindajad peaksid selgelt ja üheselt võtma eesmärgiks liitlasvägede püsiva kohaloleku tagamise. "Walesi kohtumine on mõistagi vaid üks samm selles suunas, kuid oluline on meie kindel ja jagatud tahe see eesmärk saavutada. Täna on meile juba vähe üksnes kaitseplaanide uuendamisest või kiirreageerimisjõudude paiknemisest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Venemaa süvenev agressioon Ukraina vastu peaks andam tugevamad kaardid just meie kätte," toonitas Mihkelson.

Mis puudutab Eestit kui Ukraina teema võimalikku juhtriiki, siis siin tuleks meil väliskomisjoni esimehe hinnangul rohkem kodutööd teha. "Juhtriigi roll eeldaks minu meelest Eesti senisest aktiivsemat hoiakut Ukraina abistamisel ning poliitikate väljapakkumisel. Esmalt võiksime kodus kokku kutsuda Ukraina sõprade töörühma, et siseriiklikku informatsiooni erinevatest Ukraina suunalistest tegevustest paremini koordineerida nii avaliku, era- kui kolmandaa sektori poolt. Samuti tuleks nii või teisiti tugevdada meie saatkonda Kiievis, et Eesti nähtavus Ukrainas suureneks," pakkus ta.

Väikese protsendi riikide küsimus

Applebaum pakkus oma artiklis välja ka ühe üpris radikaalse idee - siduda riikide kaitsekulutuste määr kollektiivkaitse garantiiga. See tähendaks, et kui riigid - praegu näiteks Läti ja Leedu - ei panusta protsentigi SKT-st, võivad nad kaitsegarantiita jääda.

Mihkelson ütles, et idee on ajakirjanduslikult intrigeeriv, aga see tähendaks NATO lõppu. "Kaitseallianss põhineb tugeval konsensusel ning kollektiivkaitse jagamatusel. Iga sisemine mõra vaid vähendab heidutuse määra. Igatahes on ju ka Leedu ja Läti lubanud kasvatada kaitsekulud aastaks 2020 kahele protsendile. Tänases situatsioonis on see muidugi väga aeglane, kuid nina on vähemalt ülespoole," möönis ta.