Oviir rääkis, et töökäte osakaal on praegu oma kõrgemal tasemel, aga aastal 2025 on meil umbes 80 000 tööealist inimest vähem kui praegu.

„Vananev ja vähenev rahvastik mõjutab väga oluliselt nii riigi tulusid, kui ka kulusid,“ ütles Oviir. „Ühelt poolt kasvavad sotsiaalkulud veelgi, teisalt hakkab nappima majanduse tootlikkuse ja riigi tulude tõstmiseks vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu.“

„Eesti keele ja kultuuri säilimiseks on vaja vähemalt miljon elanikku,“ kõneles riigikontrolör. „Huvitav, mitu töötajat on tarvis majanduse ja riigi teenuste töökorras hoidmiseks? Kas näiteks aastal 2020 on töötajate arv ja nende tootlikkus piisavad, et maksta ära riigi arved, õpetajate palk ja pensionäride pension ning vaadata lootusrikkalt tulevikku?“ küsis ta.

Demograafilised protsessid mõjutavad Oviiri sõnul otseselt ka kohalikke omavalitsusi ja nende võimalust teenuseid pakkuda. „Julgen öelda, et siin on otsustamatuse ja mõne inimese isiklike seisukohtade domineerimise tõttu rong jaamast juba väljunud,“ lausus ta.

Ta tõdes, et ei ole enam võimalik tagasi tuua maalt lahkunud noori kriitilise piirini hõrenenud valdadesse.

„Ettevõtja ei loo sinna töökohti, sest kvalifitseeritud töökäsi sealt ei leia ja omavalitsusel pole ettevõtet millegagi ka toetada,“ kirjeldas Oviir olukorda maal. „Mõnel pool ei leia enam ka hommikuti mittevärisevaid töökäsi. Huvitaval kombel on ka ettevõtjad sellest pigem vaikinud ja viinud oma tootmise mujale, selle asemel, et valitsuselt tegutsemist nõuda.“

Vastates riigikogu liikmete küsimustele ütles Oviir, et sellistes tingimustes ei suuda riik kogu sotsiaalsüsteemi üleval pidada. „Meil ei ole võimalik ilma haldusreformita toime tulla, see on objektiivne paratamatus,“ tõdes riigikontrolör. „Need asjad tuleb ära teha, aga need asjad on vajalikud asjad, aga mida edasi aeg läheb, seda valulikumaks ta läheb.“