Kärmas ütles Delfile, et n-ö kõrgemates sfäärides ei arutata konkreetseid teemasid ega anta üldiselt suuniseid teemade käsitlemiseks. Nii ei usu ta, et koosoleku protokolli kirjapandu otsese käsuna oli mõeldud. „Ju see konkreetne asi läks kellelegi nii isiklikult korda, et see võeti arutellu ja pandi protokolli, aga neli korrust altpoolt ei ole minuni küll jõudnud midagi konkreetset,“ lausus Kärmas, kelle kinnitusel pole Allikmaa ega eetikanõunik Tarmu Tammerk talle kanepi pooldajate eetrise lubamise teemal midagi öelnud ega ette heitnud.

Kärmase kinnitusel ei kavatse „Pealtnägija“ kanepi pooldajaid ka edaspidi ignoreerida. „Me oleme pigem alati opositsioonis peavooluga,“ selgitas ta ja märkis hoopis, et saatel on kavas eraldi lugu ravikanepist ja ka selle eetrisse minekut ei mõjuta ERR-i juhtide öeldu. „Mulle meeldib põhimõtteliselt, et me oleme osaliselt pannud liikuma selle arvamuste laviini, poolt ja vastu,“ ütles Kärmas. Samas tuleb tema sõnul arvestada sellega, et teemasse suhtutakse väga jõuliselt ja isiklikult ning eriti kommentaariumis ja sotsiaalmeedias on kommentaarid sel teemal väga reljeefsed.

Kärmas selgitas, et ta ei võta Allikmaa ja Tammerki sõnu keeluna, vaid üleskutsena kanepiteemalisi lugusid teha ajakirjanduslikult. Ehk kui sõna saab pooldaja, siis peab seal kõrval olema ka näiteks arsti või politseiniku kommentaar. „See on ikkagi see, et ajakirjanik peab oma isiklikud arvamused ajakirjandustööst lahus hoidma,“ selgitas Kärmas, kuidas ta Allikmaa ja Tammerki sõnu tõlgendab.

Just nõnda on „Pealtnägija“ Kärmase kinnitusel teemat ka kajastanud. „Me oleme püüdnud nui neljaks hoida võrdsust ja avatud meelt. Kui vaadata esinenuid, siis meil on olnud neid mõlemalt poolt rindejoont,“ märkis ta. Sama ütles Kärmas ka kirjavahetuses kanepiaktivist Elver Lohoga: „Viimases saates vaatasime täpselt, et mäng oleks võrdne: kaks pooldajat, kaks vastast. Mõlemad pooled said segamatult oma lood rääkida.“

Ühes Lohole saadetud kirjas ütles Kärmas välja ka oma isikliku seisukoha. „Ütlen selgelt – mul isiklikult ei ole mingit „biifi“ kanepiga. Mina isiklikult olen pigem reeglite leevendamise poolt, aga ajakirjanikuna on minu kohus edastada erinevaid seisukohti. Ja me ei vali esinejaid selle järgi, kelle sõnum isiklikult meeldib,“ rõhutas ta.

Kärmas nentis kirjavahetuses, et kanepiga seoses on siiski ka negatiivseid näiteid ja probleeme, mida „Pealtnägija“ ei otsi spetsiaalselt välja, vaid inimesed pöörduvad mure kurtmiseks ise toimetuse poole. Kärmase sõnul on palju rohkem vaeva tulnud näha kanepi pooldajate saatesse leidmisega.

Ühes kirjas tõi Kärmas kontsentreeritult välja ka selle, kuidas saade on teemat käsitlenud ja mida on tahetud öelda:

„Pealtnägija on kanepiga seoses tegelikult edendanud peamiselt kolme mõtet: 1) arvestades kanepi kerget kättesaadavust, kas selle vastasel võitlusel on üldse enam mõtet? (sellest rääkis näiteks kanepiostu eksperiment) ja 2) alaealiste kanepi tarvitamine ja äri ei ole okei (sellest rääkis näiteks Kagge lugu) ning 3) teatud tingimustel, näiteks segatuna muude ainetega või kaasasündinud eelsoodumuse tõttu võib olla kanepil tervisele ka negatiivne mõju (näiteks kaitseväelane, kes tarvitas spice'i),“ selgitas Kärmas Lohole saadetud kirjas.

Möödunud nädalal toimunud ERR-i juhtide koosolekul ütles juhatuse esimees Margus Allikmaa, et ERR peaks välistama igasuguse kanepi legaliseerimise pooldamise. „Kutsun üles ignoreerima kanepi pooldajaid! Kanep on Eestis seadusega keelatud ja ERR-i väärtustest lähtuvalt ei tohiks me aidata kaasa neile, kes moel või teisel ütlevad, et oma tervise rikkumine on mõistlik ja seda tuleks seaduste leevendamisega soodustada,“ kõneles Allikmaa.

Allikmaa ütles eile Delfile, et kõik on artiklis kirjas ja ta ei soovi midagi lisada.

Tarmu Tammerk ütles täna Delfile, et töökoosoleku memos on kirjas tema soovitused, mitte käsud ega reeglid, ja nende soovituste mõte on, et allikaid tuleb valida hoolikalt, et lobistid ja aktivistid ei saaks esinemise platvormi kätte liiga kergelt.