Mihhail Stalnuhhin ei usu rahvaloendusel saadud rahvaarvu tõepärasusse
Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin süüdistab statistikaametit petmises ja valetamises, kuna ta leidis erinevusi avaldatud rahvaarvus ja loenduse teel saadud rahvaarvus.
Keskerakondlane Stalnuhhin tõi riigikogu infotunnis näiteks, et rahvaarv, mis saadi vastavalt rahvaloendusele, on 1 294 000. „Teate, mis arv seisab praegu Eesti elanikkond 2012, 1 339 000 – 45 000 vahet,“ viitas Stalnuhhin statistikaamet koduleheküljele. „Selgitage mulle palun, kuidas saab uskuda sellist arvude vahet, ja milline sinisilmne pioneer ja milline optimist peab olema, et uskuda, et see arv, mille sai rahvaloendus, vastab tõele?“
„Meid petetakse, meile moositakse lihtsalt seda situatsiooni: "Vaadake, meil on parem kui Lätis ja Leedus!",“ ütles Stalnuhhin rahvaarvu numbrite erinevuse peale.
„Valetada võib vist suurtes küsimustes ja kui on suur eesmärk, aga selline väiklane vale - see on häbiväärne!“ leidis Stalnuhhin.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask selgitas Delfile, et Eesti senine arvestuslik rahvaarv põhines eelmise, 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendati igal aastal registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega.
„See erineb rahvastikuregistri rahvaarvust,“ möönis Kask. „Et loendusbaas on rahvastikuregistrist erinev, siis kanduvad erinevused ka edasi jooksvas rahvastikuarvestuses.“
Kask rääkis, et loendusandmeid peetakse rahvusvaheliselt eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandil täpsemaks kui registri andmeid, sest elukoha registreerimisel võib inimestel olla mingeid põhjuseid andmete moonutamiseks. Samuti on loendusandmete eesmärgiks korrastada rahvastikuarvestust.
2011. aasta rahvaloenduse lõplikel andmetel, mis avaldati mullu 12. detsembril, on Eestis 1 294 455 püsielanikku. Kase sõnul jääb see rahvaarv baasiks 2013. aasta rahvaarvu koostamisel.
„Eesti on analoogselt paljudele teistele liikmesriikidele välja kuulutanud ka kahe loendusvahelise perioodi rahvaarvu korrigeerimise programmi, mille käigus elimineeritakse nii 2011. kui ka 2000. aasta loenduse alakaetus,“ ütles Kask. Kask selgitas, et see tähendab, et võetakse täiendavalt arvesse inimesed, kes mingil põhjusel on jäänud loendamata.
